Banaanid on nii maitsvad ja Kerlin istub nüüd turvatoolis

Nädal aega tagasi asendasime Kerlini turvahälli turvatooliga. See meeldib talle väga, sest nüüd ta näeb kõike enda ümber toimuvat palju paremini. Isegi uni ei tule autos kohe peale, sest on põnev:).

Eelmine nädal Kerru õppis ka peale päris mitmeid kukkumisi korralikult diivani ja laua najalt põlvedele alla tulema. Enam ei peagi ta mind hüüdma kui on hädas, saab ise korralikult alla ja ei löö enam tagumikku või pisikest peakest ära...aga muidugi on ka erandlikke olukordi.

Peale selle on ta hakanud ka seina ja uste najalt püsti tõusma, jalad ja käed on juba nii tugevad.

Selle nädala jooksul lähen ostma Kerlinile juba teist lutti. Eelmise luti ta tõmbas oma hambaga ja tugevate igemetega katki, uue-ilusa luti suutsid Kerru ja Janno eile ära kaotada - täna pean jälle uue ostma, sest ilma lutita on ikka raske...

Kuna mina olen terve nädala pokkeridiileri koolitusel käinud, siis Janno on väga tublisti kõik õhtud meie tütrekesega armsasti kahekesi hakkama saanud.

Kui ma õhtuti koju jõuan, siis mõlemad tulevad mulle suure naeratusega vastu - ma alati ootan seda hetke kui koduuksest sisse astun.

Kerlin on viimastel nädalatel tublisti rohkem sööma hakanud - sööb nagu suur inimene juba. Puuviljad maitsevad talle endiselt väga. Viimasel ajal on suur lemmik olnud banaan, ta võtab pool banaani enda kätte ja hakkab otsast sööma - enne ei jäta kui on otsas.

Meie tütrel on ikka endiselt see komme, et ta peab igast minu võilevaist ja söögist ampsu saama.

Ta on nagu pisike kutsu, alati märkab, kui mul on midagi suus ja siis minu najal ronib kõrgemale ja teeb suu lahti...kui ma talle ei taha maitsta anda siis teeb väga suuri ja kurbi silmi - nii on võimatu keelduda:D.

Tegemisi täis nädal...

Terve nädala oleme Kerruga päeval Mustamäel käinud - mina kraabin 3 tundi seintelt vana tapeeti, mida on 5 kihti ja Kerlin magab kõige paremat und sealsamas rõdul - mõnel päeval on tunne, et see uni on tal seal rõdul ikka liiga hea:).


Kolmapäeva võtsime tööst vabaks:D ja käisime külas, võtsime külalisi vastu ning tegime pika-pika jalutuskäigu. Külas käisid meil Aigi ja Joanna ning õhtul läksime Maari poole. Elerin oli ka üle pika aja Eestis ning saime jutustada.
Kerlinile Elerin väga meeldis, sest ta oskas last väga hästi naerma ajada.
Neljapäeva hommikul käisime külas hommikusöögil ning peale seda jälle ruttu tööle...

Neljapäevast hakkasid ka minu diilerikursused, mis kestavad kokku 7 päeva - oi need on nii vahvad ning ma olen üheks diileriks suvel toimuvatel senini Euroopa suurimal pokkerivõistlustel. Kerlin sai terve õhtu Kauri ja Ingridiga aega veeta.

Eile ostsin Kerrule tema esimese hambaharja, talle meeldib sellega esialgu lihtsalt mängida.

Eile veetis ka meie tütreke üle pika aja terve õhtu issiga kahekesi kodus. Mina käisin koolitusel ja siis kinos - südaöösel koju tulles mõlemad juba tudusid:)

Täna kolasime ehituspoodides ning meie lapsuke uudistas ka suure huviga tapeete ja pahtlisegusi:D

Tädi sünnipäev ja uued asjad

Nädalavahetusel käisime Mirjami sünnipäeval, kes sai nüüd juba päris vanaks - 25:D.

Kerlin oli pisike unetu, ta lihtsalt polnud nõus magama rohkem kui pool tundi.

Põhimõtteliselt oli ta üleval 8 tundi, mis on ikka natuke palju.

Viimased paar tundi ta lihtsalt istus oma turvahällis ja mängis ning vaatas kõike toimuvat.

Ehk ta oleks maganud rohkem, kui korteris oleks olnud täiesti vaikne koht, sest viimasel ajal on ta väga erksa unega.

Käisime ka maal suures vannis ja Kerlin sai esimest korda magada meie vanas-vanas voodis. Panime maal kokku pulkvoodi, mida kasutati siis, kui meie olime beebid. Eks ta näeb natuke vana välja, aga kõik on olemas mis vaja...peamine on see, et ta ei saa sealt välja roomata nagu juhtus eelmine kord.

Maal kappe koristades leiti Grete voodikarusell, mida ma siis natuke tuunisin...tegin karudele roosad lilled pluusile ja roosa palli:D. Igaljuhul, praegu on see Kerru voodi küljes, aga ta tahab seda pidevalt alla tõmmata...ta vist arvab, et see ei sobi sinna:)...aga ehk hakkab meeldima.

Kerlinil on juba tükk aega olnud komme, et kui ta uniseks jääb, siis ta hakkab pead külje peale viima ja naeratama...seda kordi ja kordi järjest...kummaline viis väljendada, et ta on unine:D.

Viimase nädala jooksul on ta pidevalt öelnud silpi "em", huvitav kas see on lühend emmest:D

märtsi algus;)

Eelmine nädalavahetus käis Siki meil külas ning sai käidud koos jalutamas ja pärast hiljem meil süüa tehtud. Siki küpsetas ka maitsvaid vahvleid. Kaurile meeldis küll pigem neid rohkem purustada, kui süüa. Aga vähemalt osa leidis tee suhu.





 Samuti sai käidud veidi shoppamas ja poja sai endale oma esimesed kummikud ning koheselt sai proovitud ka nendega mööda tuba ringi tatsata. Aga kaua see eksperiment ei toiminud, sest ikkagi võõrelemendid olid jala otsa topitud ning seetõttu oli neist ikkagi kiiremas korras vaja lahti saada, sest poja ei saanud aru miks need vajalikud on, pigem jäävad ju käimisele jalgu.



Eelmine nädal käisid ka Kerlin koos Janno ja Maarjaga meil korra külas ning selle puhul sai tehtud ka muffineid, minu puhul siis esimest korda elus, välja tulid täitsa nämmad, vähemalt minu meelest. Kerlin on vahepeal ka väga asjalikuks läinud ja mängis Kauri mänguasjadega väga asjalikult ning Kaur üldiselt lasi ka Kerlinil rahulikult tegeleda ainult aeg ajalt võttis ikka need mänguasjad ära, sest ju tal oli ka vaja just sellega siis mängida kui Kerlin tahtis.

 Eile tuli ka onu Rauno Kaurile külla, ning emme ja issi said korra kahekesi kinno minna. Kaur sai aga onu Raunoga möllata;)

Esimene hammas ja 8 kuud täis

Esmaspäeva õhtuks oli Kerlinil juba hammas väljas, saime lusikaga ilusasti vastu seda kõlksu teha. Sünnipäeva hommikul ärkas meie tirtsu juba ülesse üks hammas suus ning sünnipäeva kooki sai ka juba selle uue hambaga süüa:D.

Teisipäeval oli siis Kerlini sünnipäev ja 8 kuud on nüüdseks täis saanud.

Sünnipäeva ei jõudnudki selkorral pidada, sest käisime koos Kerliniga remonti tegemas, kraapisime tapeeti.

Külalisi ei käinud, aga meie kolmekesi sõime õhtul ikka kooki ja panime piduriided Kerrule selga.

Eile käisime ka arsti juures. Kelin on ikka väga tempokalt isegi need viimased kuud kasvanud:

Kaal: 10,1 kg

Pikkus: 73,5 cm

Peaümbermõõt: 45 cm

Arst küsis, et kas laps käputab ja oskab ennast istukile ajada. Seda peaksid juba 8 kuused lapsed siis oskama ja seda Kerru ka väga hästi oskab. See, et ta ennast siin iga toe najal püsti ajab ja sammukesi teeb tuleb natuke hiljem, aga kui ta seda oskab, siis keelata ei saa juu. Mõned lapsed hakkavad lausa 7 kuuselt kõndima...ma lihtsalt muretsen, et jalgadel on liiga suur koormus ja tekivad O-jalad:).

Eile käisime peale arstil käiku ka külas, kus Kerlin mängis koos Henriku ja pisikese Liisbetiga...kogu aeg tiriti üksteise käest mänguasju, aga seda nad selles vanuses kõige paremini oskavadki. Hea on külas käia, lapsed õpivad üksteise pealt ju kõige paremini:)... õnneks nad veel rumalusi ja jonnimist ei oska õppida, aga see aeg pole ka enam kaugel :D

uued kikud

vahepeal on Kaurile märkamatult tekkinud kaks uut hammast.. niiet kokku nüüd kümme.
reedel käisid korra vanaema ja vanaisa meil külas ning kuna Kauri emme ja issi läksid sünnipäevale , sobis see meile ideaalselt. pähapäeval sai ka käidud Teivide juures külas.. , kus Kaur kenasti Hans-Thomasege mänguasjadega toimetas.. tundis ennast lausa nii koduselt, et Hans-Thomas hoidis eemale ja lasi Kauril teha mis ta soovis..
vahepeal on Kauris saanud ka päris asjalik jalutaja... niiet roomamis jääb iga päevaga järjest vähemaks.. ja tuduma minemisega on ka lood tunduvalt paranenud.. nimelt tuleb vahest lausa ise sülle ja otsib endale mugava koha ja sulgeb silmad.. ning õhtut peab emme kõrval küll passima ja veidi julgustama aga üldiselt saab ise uinutud oma voodis..
vot nii tubli on ta juba meil !

Kerru esimesed sammud ja tulemas on hammas:)

Nädalavahetusel hakkas Kerlin mööda diivaniääri tegema sammukesi. Neid sammukesi pole veel palju, kuid ta teab väga hästi kuidas edasi saab liikuda. Kui me tal kätest kinni võtame, siis ta ka üritab käia, kuigi see meenutab rohkem tuikumist. Janno kiusab mõnikord Kerrut liikudes väga kiiresti, seepeale hakkab tüdruk instinktist ka jalgu kiiremini liikutama, tegin sellest ka ühe väikese videoklipi...


Nädalavahetusel käisime iga päev külas ja enamus ajast pidi Kerlin aega veetma vanemate poistega mängides. Ta oli väga rahul ja avastas, et autod on ka väga põnevad mänguasjad. Viimasel ajal on aga probleem see, et meie tütar ei oska enam külas tuttu jääda, tal on nii põnev, et ta lihtsab keeldub magamast. Reede-laupäev me sõitsime südaööl koju, ta magas autos kohe esimesest sekundist peale ning kodus ei pilgutanud silmagi, kui ta riidest lahti võtsime - magas nagu nott:)

Meile tundub, et Kerlini alumises igemes on väike ava tekkinud, ehk hakkab sealt nüüd ka esimene hammas kohe-kohe paistma:). Täna sealt veel hammas ei paista, ei teagi kaua sellega võib aega minna...

Nädala lõpus käisime ka naabritüdrukutel külas, nii mõnna oli:D. Meist tehti üks väga ilus perepilt. Emilia on ka päris kiiresti kasvanud, aga võrreldes meie lapsega on ta muidugi alles beebi...

Kuidas lapsed ikka nii kiiresti kasvavad...

Kerlin ei seisa enam üldse paigal...
*Ta ei ole enam vaikne beebi, oskab teha kõva lärmi kui talle midagi ei meeldi.

*Ta ei rooma enam nagu väike sõdurpoiss, vaid käputab nagu suur tüdruk.

*Ta ronib iga toe najal ülesse ja tundub, et tal ei ole mitte mingit ohutunnet.

*Ta istub sirge seljaga või põlvede peal.

*Ta peseb ennast ka juba põhimõtteliselt ise:). Paneme ta vanni istuma ja anname talle kätte dušši, sealt tulevat vett ta siis suunab osavalt enda ja ka meie peale.

Nädal aega tagasi sai Kerru endale uue voodi, mille najal ta kohe samal päeval ülesse ronis. Uni uues voodis on sama hea kui enne:D



Paaril möödunud päeval oleme käinud ise külas ja ka külalisi vastu võtnud.
Võimatu on keelata lapsi üksteise käest asju ära sikutamast. Ikkagi on see mänguasi kõige parem, mis on teise lapse käes. Aga üldiselt on Kerru ja tema sõbrad juba sellises vanuses, et saavad väga vabalt omavahel mängitud, ei ole üksteisele haiget tegemist...




Meie tütrele meeldib väga telekas ja ta on enda jaoks avastanud ka selle, kuidas telekalaualt ülesse saab, et sendimeetrite kauguselt kõike näha:D

arsti juures jälle käidud

Eile käisime pojaga arsti juures.. mõõdeti ja kaaluti..
kaal: 12,97 kg
pikkus: 80,5 cm
pea ümbermõõt: 50,5 cm
ja süsti sai Kaur ka ... mille peale ta seekord väga endast välja läks.. ja pärast enam emmest lahti ei lastud.. niiet riideid oli väga raske uuesti selga saada..

neuroloogi juures sai ka uuesti ennast näitamas käidud.. ja anti meile veel üks saatekiri ujumisse ning kästi osta toetavad papud kodus käimiseks.. niiet meil tuleb ette võtt aüks shoppingu reis.. ;)

üldiselt võib öelda, et poja on meil viimasel ajal täitsa tubli olnud.. üritame siin tissutamist maha jätta ja kuigi algus oli konarlik siis praegu juba tundub et asi läheb suhteliselt valutult.. algul kui sai talle pudelit pakkutud siis saadi ikka väga vihaseks ja loopiti mind kohe sellega ja siis tuldi otsima.. et kus see tiss seal sägri all ikka peidus on aga nüüd ku inäeb pudelit.. siis ei suudeta ära oodata , millal see ükskord juba tema kätte antakse..

ka käimisega on meil edusammud märgatavad.. eks peate kõik tulema ja ise üle kaema.. ;)

Vastlapäev ja naistepäev

Tänase tähtsa päeva puhul käisime Kauri ja Ingridi pool vastlakukkleid tegemas ja söömas. Nii maitsvad tulid ja täitsa enda tehtud ka:).

Kerru ja Kaur mängisid nagu parimad semud kui välja arvata, et Kaur tahtis vahepeal üle Kerlini minnes talle peale astuda - õnneks seda ei juhtunud, muidu oleks sellele üsna kõva kisa ka järgnenud....

Kui lapsed koos mängisid, siis Kaur võttis alati tähtsamad asjad enda kätte, näiteks võttis ta endale cd plaadi ja Kerrule andis cd plaadi ümbruse - mõlemad said ikkagi ju oma osa:D.

Peale tööpäeva tõi Janno oma kahele naisele ja õele imeilusad nartsissid, Kerlinile meeldisid need nii väga, et ta tahtis kõik lilled ära süüa.

Parim üllatus oli täna aga postkastis, see oli Janeki tehtud kaart, mille ta joonistas maha meie saadetud jõulukaardi pealt. Nii tore ja nii ehtne - tal ikka on annet:D.

Jällegi üks mönus päev ja Janno lubas terve õhtu veel oma naisi poputada:).

Meil on kodus üks turnija

Eelmine nädal oli meie kodus Kerru jaoks vaid kaks kohta, kust ta oli võimeline ennast püsti ajama (söögitool ja käsitöökirst). Praeguseks on neid kohti aga juba palju, ta on nii hulljulge, ei karda üldse kukkuda ja haiget saada. Vaid täna esimest korda, kui ta tooli najalt alla ei saanud hakkas mind hüüdma.

Pidevalt üritab tüdruk mulle järgi tulla: kui mina istun diivanil, siis ta

upitab end ka diivani najale. Teinekord üritab ta otse tulla, aga üle kotttooli ta veel diivanile ei suuda ronida õnneks:).

Uskumatu kui palju rohkem peab teda ikka nüüd valvama. Korra oleme jõudnud kasutada ka talle kingitud kiivrit:).

Eelmise nädala reedel käisime snowtublingul. Kerru oli ikka ka vankriga kaasas, aga tema sai ainult vaadata. Nõmme seikluspargi rada oli päris hull - väga libe...aga ikkagi oli lõbus.

Kerlin istub juba täitsa sirge seljaga

Peale paari päeva praktikat pole meie lapsel enam mitte mingisugust pobleemi iseseisvalt ja sirge seljaga istuda. Varem ta toetas kätega ennast või istus rohkem ühe kanni peal:D.
Tal tuli lihtsalt väike nipp selgeks saada ja enam pole käte abi istumiseks vaja. Vahel see tasakaal ikkagi natuke veab alt, aga õnneks ta oskab oma peakest juba suuremate hoopide eest hoida.

Tegin täna õhtul õunakooki ja sõin seda vaikselt...Kerlini silmad on aga kõikjal, ta ikkagi märkas. Peale seda ta tahtis üle issi roomata, et kiiremini ampsu küsima tulla.

Ma tean, et talle ei tohiks veel kõike süüa anda, aga ta oskab nii armsasti küsida ja tulemuseks oligi see, et ta sõi pool tükki õunakooki.

Peab ikka hakkama lapsekasvatuse reeglite peale mõtlema, muidu pärast on ju endal raskem:D...ma arvan.