Augusti kuul kirjutamata jäänud tegevused

Augusti kuu möödus nii kiiresti, et pole aega saanud ära tuua mõnda olulist sündmust kus me osalesime või mida tegime.
Üks suur ettevõtmine oli terassi tegemine, see võttis päris mitmed pikad päevad isegi koos abilistega.

Lõpptulemus oli aga suurepärane ja isegi üks terassipidu sai ära peetud...see kujutas endast ette seda, et terassil panime koos külalistega mööbli kokku ning siis tõstsime selle tuppa, et oleks võimalus mõnusasti soojas olla:)...kiige olime juba paar päeva varem tuppa üles seadnud. Õnneks peale seda oleme saanud ikkagi nii mõnelgi pühapäeval seal diivanil istuda ja juba küllaltki jahedat ilma nautida.
Kui aga päike vähegi väljas oli sai augusti kuus terassil koos Kerliniga palju aega veedetud. Vahepeal tähendaski tema jaoks õue minekut hoopiski terassile minekut. Enam-jaolt võttis ta oma lemmik mänguasjad ka kaasa ning veel tekke ja patju et oleks eriti hea ja mugav. Veel meeldis meile süüa terassil jäätist ja marju, korjasime koos põõsa küljest kausi marju täis ning siis läksime terassile pikutama ning mängima.

Veel sai lõpuks Kerlini liivakast valmis ehk värvisin selle punaseks, sest see oli lapse soov. Issi võttis lihtsama osa enda peale ning läks lapsega poodi värvi ostma ning emme pidi tegelema raskema poole ehk värvimisega. Aga saime tööülesanded ilusasti jagatud:)

Kerru on aega veetnud ka naabripoisiga. Paar nädalat tagasi avastasin aknast välja vaadates, et Kerlinil pole enam pükse jalas...väljas oli ikka juba päris külm. Jooksin välja, et küsida mis toimub. Naabripoisil oli pissi häda olnud ning ta lihtsalt võttis püksid maha ning tegi selle meie marjapõõsasse ära...Kerru selle peale arvas, et temal on ka pissi häda  - võttis püksid maha ning seisis seal vastu põõsast...ei osanud seda nii kiireti ja lihtsalt teha kui poiss ette näitas:D. Naabripoiss siis veel ütles ka, et tal ammu kõik tehtud ja korras ning Kerru ikka veel seisab. Laps on meil alles 2 aastane ning ma pidin talle juba esimest korda seletama mis on poiste ja tüdrukute erinevused ning et tema parem tuleks järgmine kord tuppa.

Augustis jõudsime ka Pelguranda ujuma. Oli üks mõnus suvine ilm ning vesi kalda lähedal ka üsna soe. Laps nautis väga vett ning oma ujumisrõngast. Aeg-ajal ujus selle sees, kuid enamus ajast lükkas seda enda ees või sikutas järgi...seetõttu kukkus päris mitu korda näoli vette kuna ujumisrõngas libises ära. Natukene ehmatas kuid ujus edasi. Õnneks vett ta ei karda ning pigem naudib kõike veega seotut.

Anni veetis ka nädala meil enne Taani tagasi lendamist. Hoidis Kerlinit natuke ning tegi tema juustesse patsikesi. Olid väga toredad koos ja mängisid rõõmsasti.

Veel käisime Marguse ja Anne pulmas. See on nii tore, et inimesed meie ümber abielluvad ja lapsi saavad. Pulmad peeti väga mõnusas, kaunis ning pidulikus miljöös. Pruut oli väga ilus, peigmees viisakas ning pidu tore.

Tegime neile pulmadeks pisikese karbi, sel suvel see meil siis juba teine käsitöö...karbi sisse panime kõik oma suurimad soovid ning ka väikese summa pulmareisi fondi jaoks.

Kõigele sellele eelnes ka Anne tüdrukuteõhtu, üsna rahulik kuna Anne ootab last. Tegime käsitööd, sõime, mängisime ja käisime kinos. Olid üllatusesinejad ja vande lugemine - kokkuvõttes üks võrratu õhtupoolik kallite tüdrukutega.

Poissmeeste õhtust kahjuks väga pilte ei jäädvustata ning keegi ei saa kunagi teada, mida 14 noormeest tegid terve pika nädalavahetuse ilma naisteta... kui meie tüdrukud saime kokku vaid üheks kolmapäeva õhtuks.

Saaremaal kukeseenel

Sel nädalavahetusel käisime üle pika-pika aja Saaremaal. Kerlin oli seal juba teisipäevast vanaemaga koos puhkust veetmas...oli hea laps ei jonninud ega kiusanud vanaema ülemäära. Meie läksime reedel peale tööd ning võtsime Kauri ka kaasa. Terve nädala polnud Kerlin meiega pea sõnakestki telefonis rääkinud nagu oleks solvunud või pahane ning kui me Saaremaale jõudsime, siis ta üritas kogu nädalavahetuse oma pahameelt jonniga välja näidata. Ei mäletagi selliseid aegu kus Kerru oleks tahtnud nii palju jonnita...küll ei maitsenud toit, kus esialgne väike jonn viis suure kisani kuna emme/issi ei tahtnud ka alla anda, siis võttis Kaur mänguasja ära jne. Kauriga koos nad on suurepärased mängukaaslased, saavad väga hästi läbi ja naeravad palju - samas ka kaklevad üsna sageli, mis nii mõnigi kord viib mõlemad pisarateni.

Laupäeval läksime kolmekesi seenele. Käisime turult läbi, et seenemüüjatelt uurida, kas veel kukeseeni metsa all ikka on. Vastus oli, et enam ei ole ja kui leiate siis tulge näidake:)
Lookulikult me leidsime ja veel 2 pangetäit nii umbes pooleteist tunniga. Sisustasin nende seente puhastamisega kogu laupäeva õhtu. Kukeseened ei ussita ja on hirmus maitsvad, kuid samas ka üsna samblased ning puhastamine võtab oma aja. Kerlin oli aga suur seeneline, otsis neid oma pisikeste silmadega ning näitas kuhu poole jalutama peame...tassis pange ning noppis ka ise mõne seene.
Kui väike väsimus peale tuli, siis hakkasime auto poole tagasi minema ning siis läks tuju jälle rõõmsamaks. Pidin teda metsas ikka pidevalt jälgima, et ta jälle mõne oksa taha ei komistaks, ega pisikesi mürgiseid punaseid marju suhu ei paneks - mis nägid nii maitsav välja.

Pühapäeval olime Orissaares, mina askeldasin seentega ja Janno toimetas väljas. Lapsed olid ka väljas hoolimata vihmasest ilmast. Lisaks sellele, et taevast vihma alla sadas leidsid nad endale tegevust lillede kastmise näol...vesi kastekannust jõudis rohkem pükste peale kui niigi märja lille peale...

Mõnda aega tagasi...

...oli meil imetore tüdrukute õhtu Maari pool. Seal on alati hea mõnus olla.

Elerin oli Eestis üle pika aja ning saime kokku, et oma elude üle muljetada. Lapsed mängisid rõõmsalt koos ning meie jälgisime neid eemalt. Tegime tüdrukutega ennast ilusaks Maari tehtud peapaeltega ning siis üritasime lapsi meelitada pildi peal naeratama...see aga nii lihtne ülesanne polnudki:)

 

Mõnda aega tagasi tegi Maari mulle erilise kingituse, seinatahvli ilusate piltide ja soovidega. Nii kallis kingitus mulle... 

 

Talvekartul üles võetud

Meie pere kogu talvekartul sai üles võetud eelmise nädala pühapäeval. Kartulit oli nii palju ning sel aastal on kõik aedviljad/juurviljad nii suured. Ühest kartulist saab korraga söönuks.
Kerlin oli samuti põllul abiks oma väiksema pangega. Vaheapeal kõndis ühest põllu otsast teise, et vanaema käest kommi küsima minna, siis sõi õuna, mängis autos ning muidugi korjas ka kartuleid. Väga-väga tahtis ta endale väikeseid kindaid kätte, aga kahjuks neid meil polnud. Peale iga kartuli pange panekut ta üritas oma käsi puhastada:).
Lõpuks ta korjas omale ehk isegi talvevaru täitsa ise ära, kui me talle muidugi makaroni ja riisi juurde anname...

Peale pikka kartulivõttu läks laps autosse õuna sööma ning jäi sinna poolik õun kätte magame. Selline suur töötegemine väsitab kaheaastase ikka väga ära.

See nädalavahetus oli meil üle-üldiselt väga aktiivne. Reedel oli Kerrul mängukaaslane ja mina olin seega lapsehoidja. Laupäeval oli minul suur jalgpalli mäng. Mängisin E/// jalgapalli naiskonnas, kahjuks pidime tunnistama teiste võistkondade paremust, aga osavõtt on pool võitu :).

Hispaania, Hispaania!

Kerlini esimene puhkus väljapoole Eestit oli sel augustikuul Hispaaniasse. Ta ootas seda väga...enne reisi käis oma passiga toas ringi ning rääkis, et sellega ta saab lennukisse.Kui lennukid meil üle maja sõitsid, siis jutustas kuidas ta ka varsti nii kõrgele sõitma läheb...koguaeg rääkis, et tema läheb "Paaniasse" ning vanema-vanaisa, tädi Merje ja Mirjam ja onu Marek jne tulevad kaasa, et lennuk on suur ning kõik mahuvad:).

Edasi-tagasi lennud sujusid väga hästi, laps oli põnevil, ei kartnud, ei nutnud...tahtis aknast välja vaadata ning isegi kõrvad ei läinud lukku...pika lennusõidu peale tuli lihtsalt uni peale.

Hispaaniasse jõudes ootas meid mega-super soe ilm, juba lennujaamas pidime kõik pealisriided kottidesse suruma. Lennujaama lähistelt Centauro'st rentisime 3 autot, millega hakkasime Malaga lennujaamas Benajarafe poole kimama, kus ootas meid suur villa basseiniga ning kauni merevaatega.

Peale poolt tundi Hispaanias oldud aega õnnestus minu juhitud autol ka trahvi saada väga kurjade politseinike poolt, kes inglise keelt sõnagi ei kõnelenud...see oli halb algus reisile, aga ununes ruttu.

Veetsime oma päevi sooja Hispaania päikese all lihtsalt puhates: päevitasime, ujusime, mängisime võrkpalli, lamasime basseinimadratsitel, korraldasime basseini 10ne-võistluse, tegime süüa, sõime hästi ja palju, jõime veini jne...

Tegime ka pikemaid-lühemaid väljasõite...külastasime lähedalasuvaid linnu ning kaubanduskeskusi, käisime Marbellas, Rondas, Gibraltaril ning Malagas.

Kerlin kohanes reisil väga kiiresti...avas hommikul silmad ning esimene lause oli ujuriided selga ja ujuma:). Alguses oli ta basseinis väga kramplikult minu küljes kinni kuid mida päev edasi seda iseseisvamaks laps muutus. Viimastel päevadel ta tahtis vaid ise ujuda.

Kerlin leppis hästi reisil vanaema-vanaisa ning tädide-onudega...hea lihtne oli teda ka teiste hoolde jätta. Loomulikult olid meil kaasas ka plastiliinid ning mõned raamatut ilma milleta Kerlin ei veeda ühtegi päeva. Kerru käis ka meres ujumas ning laineid püüdmas. Kuigi ilm oli soe oli merevesi küllaltki jahe ja suurte lainetega...see tekitas lapses natuke hirmu.

Viimasel päeval läksime Malaga randa piknikule, merekarpe korjama ning ujuma. Kerlin oli just autos magama jäänud ning Janno otsustas lapse koos turvatooliga randa võtta, et ta saaks ennast ilusasti välja puhata. Pidasime rannas väikese pikniku ning võtsime viimast päikest. Hispaanias olid pered laupäeviti-pühapäevi rannas terve päeva, kaasas olid varjualused, rannatoolid, toit ning muu vajalik et veeta terve päev rannas koos perega.

Viimasel päeval enne villast lahkumist suutsime imekombel maja enda järelt lukustada ning kõik võtmed sisse jätta. Janno muukis ukse krediitkaardiga lahti ning villat rentinud paar arvas peale seda et me oleme murdvargad Soomest. Ei võtnud omaks ega lükanud tagasi:). Jannol oli plaan ka Jack Norrise kombel uks maha lüüa, aga seda selkorral rakendada ei saanudki...