Jõulud on ammu ammu juba möödas, kuid õnneks ikka alles värskelt meeles. Jõululaupäeval on super ilus ilm, väljas oli täiesti valge ning lund aina sadas ja sadas juurde. Käisime Kerliniga kelgutamas, ta meil tegelikult väga suur kelgutaja pole....aga natuke ikka.
Ehtisime kuuse ära, Kerru sai tiputähe kõrgele kuuse latva panna. Käisime saunas, tegime piparkooke, mängisime lauamänge, vaatasime telekat, pildistasime palju ning sõima maitsvaid sööke. Päkapikk Rauno jagas jõulupakke, pisemad meist (Kaur ja Kerlin) olid olnud 2012 aastal küll väga head lapsed, sest neile oli jõuluvana saatnud nii nii palju kingitusi - mänguasju ja komme ja muud toredat.

Kerlin oli selleks jõuludeks ära õppinud ka oma esimese luuletuse, mida ta tublisti iga päev harjutas:
Jõuluvana vaata mind,
mina veel ei tunne sind.
Teen sul habemesse pai,
kui on valus - ütle AI

Põdralmaja ja piparkoogi laulu laulis ka ning tantsis Gangnam style'i, mida me vahepeal kodus ja Maari-Liisa juures olime harjutanud...
Võtsin jõulude perioodiks puhkuse, et saaks pikalt jõule pidada, see aeg aga möödus uskumatult kiiresti.

Esimesel jõulupühal sõitsime ära Pärnumaale, et minu perega jõulusööke süüa ja kingitusi avada. Jutustasime palju ja veetsime toredasti aega. Grete oli päkapikk ja igaüks meist sai oma salmikesi talle lugeda. Kerlin sai endale jälle palju rohkem kingitusi kui tema emme-issi.


Uue kitarri sai ja ilusa pluusi ja mänge ning loomulikult komme. Juba enne jõule Kerlin rääkis, et tema tahab jõuluvana käest kitarri ja kommi - sel korral läksid tema soovid ka täide...sest soovitud kingituste hulga polnud veel Ipad'i ega Iphone:). Mängisime maal ka ühte lõbusat mängu "kes või mis ma olen?". Janno oli Imelik ning selle äraarvamine võttis tal tublisti aega, vanaisa oli naaber ja seegi oli tema jaoks keeruline, Mari-Liis oli Helmut...temal oli vaid kolm küsimust enne vastust:1) kas ma olen mees? 2) kas ma olen alla 50ne aastane? 3) Kas ma olen üle 70ne aastane? - ning vastus: "ma tean ainult ühte nii vana meest, kas ma olen Helmut?" :D. Vot sedasi need jõulud sel korral jälle mööda saidki. Kerlin igaljuhul veel praeguseni hüüab autos igal hommikul: "emme vaata, jõulutuled, supre-super". Meil oli terve detsembri kuu jõulutulede mäng...võidab see, kes näeb teel lasteaeda või tagasi koju rohkem jõulutulesid...ning kui ma ei näinud mõnda tuld, siis laps ütles "emme ära ole kurb, ma kohe näitan sulle jälle jõulutulesid". Lõpuks otsustasime, et meie kahekesi võitsime ja issi kaotas, sest tema ei näinud ühtegi jõulutuld...Kerlin vähemalt nii arvas.