Kerlin ja punane tool

Eile õppis Kerlin keelenäitamise ära...mina seda talle ei õpetanud, seega jääb süüdlaseks jällegi issi.

Tüdrukul oli terve õhtu keel suust väljas...vahepeal mõtlesime juba, et ehk antibiootikumid tegid tema keele pehmeks:). Täna aga jätkus sama edasi...

Kui vanaema meile helistab, siis peab telefon olema ikka valjuhääldi peal, sest Kerlin tahab ka vanaema häält kuulda.

Vahel ta ütleb isegi mõne sõna sekka, kuid üldjuhul on tasa ja kuulatab.

Telefon peab muidugi olema ka tema käes ning paaril viimasel korral on ta selle mingi aja

möödudes kinni vajutanud, sest ta peab kogu aeg kõiki nuppe katsuma...siis muidugi vaatab väga väga suurte silmadega otsa "mina pole juu midagi teinud"

Ikka veel haiged

Kerlin on juba 3 nädalat haige olnud. Iga kord kui paranemine juba paistab, tuleb haigus uuesti tagasi ja palju suuremalt. Kevad on ikka kahtlane aeg ja küllap pisikud levivad ikka kiiresti. Igaljuhul viimased 4 päeva on Kerlinil olnud kõrge palavik ning lisaks on endiselt ka köha ja nohu - praegu talle kirjutati juba päris tugevad antibiootikumid, kuna kõrvad on ka punakad. Kurvaks teeb see, et varsti juba kuu aega oleme pidanud toas olema.

Eelmine nädal otsis Janno välja ühe vana läpaka ja see on üks mänguasjade hit praegu.

Kui Kaur meil külas käis, siis nad Kerruga pusisid selle läpakaga ikka oma tükk aega - tore oli kõrvalt jälgida.

Nad üritasid seda riistapuud ära lõhkuda ja ära süüa. Õhtul läksin mina välja, sest Janno oli nõus

oma trennist loobuma (mul oli üks sõbranna külas, kes muidu Poolas elab). Läksime

kasiinosse:). Kuna olime mõlemad seal esmakordsed külastajad, siis saime kõik asjad tasuta - joogid, jäätise, küpsised ja isegi kasiinoraha, lõppkokkuvõttes ma võitsin sellel õhtul 7.55 euri ning kulutusi ei olnud.

Janno oli aga kodus hädas, sest Kauri vanemad ei saanud kokkuleppele kumb peab lapsele järgi tulema ja kuna lapsed olid mõlemad päeval vaid natukene maganud, siis olid mõlemad väsinud ja jonnised.

Eile käisime Kerliniga jälle arsti juures, ta on nüüd siis 10 kuud ja 1 nädal.

Mõõdud olid:

Kaal 10.7 kg

Pikkus 78 cm

Peaümbermõõt 46 cm

Eelmisel nädalal hakkas Kerru lisaks lauale ka diivanile ronima, mis on siis tsipake veel kõrgem. Õnneks ta juba enamus kordadest oskab sealt ikka jalad ees alla tulla.

Eelmine nädal tegin Kerlinile ka tema esimese padja, et tal oleks mõnusam magada ja et öösel nohu kurku ei läheks. Samuti tegin talle uue teki ja tekikoti - need nii hästi välja ei tulnud:)

Võtmed on Kerlini jaoks ühed põnevamad asjad. Kui ta need kätte saab, siis ta üritab mulle märku anda, et ma aitaksin tal ukse lahti keerata. Päris nutikas on ta meil juba:).

Kui aga palavik on kõrge ja nohu ka, siis on see tuju tal ikka tihtilugu väga halb - raske on vaadata kui laps nii haige on.

Kui aga palavik annab järele, tuleb naeratus kohe tagasi!

Mai kuu seiklused

Meil on olnud tegevust täis kuu...

Kuu alguses sai käidud Saaremaal ning seal veedetud peaaegu lausa

nädalake ennem emadepäeva. Tädi Anni oli Eestis niisiis oli ta ka meie seltsis. Kuressaares sai käidud vanaema Pilvi juures grillimas, kus ka Kaur lahkesti onu Argoga vorstikesi sõi ning õuemõnusid nautis.

Paar päeva linnas veedetud, kolisime edasi Orissaarde, kus üritasime Anniga teha ka paar pilti kampaania "emme musi" jaoks.. aga Kaur ei tahtnud kuidagi emmele musi anda.. vaid siis kui olime juba loobunud siis võttis ta kätte ja tegi hoopis tädi Annile hunniku musisid. Ning tädi Anni naeris niimoodi südamest, et lausa pisarad voolasid mööda põski alla.

Emadepäeva hommik vanaema Anuga vastu võetud asusime teele Tallinna poole. Tallinna kodus ootasid meid koogid ja lilled, mis siis issi oli pojale emmele kinkimiseks muretsenud.

Oleme leidnud Kaurile väga meelepärase tegevuse liivakastis mängimise näol- ta lausa ei taha sealt ära tulla.

Üks pühapäev käisime Kadrioru pargis jalutamas ning külastasime ka sealset lastemänguväljakut, kus Kaur ei tahtnud isegi ringi vaadata vaid ainult liiva surkida.. aga kui emme pool vägisi liumäele ta tõstis siis meeldis ikka see ka ja lausa väga niiet sai järjest kümneid kordi alla lastud.

Üldiselt oleme ilusa ilmaga iga päev käinud ka oma hoovi liivakastis mängimas käinud ja paar nädalat läks tervenisti aega ennem kui Kaur hakkas uurima, mis põnevat seal liivakasti ümber veel on.. ja avastas et meie liumägi on ka päris vahva värk.

Poja leidnud ka uue võimaluse oma tahtmisi saada.. nimelt võta aga näpust kinni ja vii sinna kust midagi vaja on ja näita, et see paluks nüüd mulle anda .. ja ega ta ennem väga jonni ei jätagi, kui saadud kätte see mis mõttes, kui just vahepeal tähelepanu kuskile ära ei haju.

Meeldib talle ka väga wc potist vett lasta ja seda teeb ta nii tihti kui vähegi saab,vähemalt nii kaua, kui emme ära tõstab... niisiis järalvalveta ei tasu teda enam vannituppa jätta, sest tavaliselt kohe on tal lollused plaanis.. näiteks on mitu korda wc potti wc paberi rull visatud.. aga ainult issi valvekorra ajal.. emmega veel sellist asja ette võtta ei ole julgend.

Ka käisid meil naabriplika oma issiga külas ning Kaur ja Liisi mängisid väga kenasti ja naerukilkeid oli kuulda terve õhtu kui nad vannituba uurima läksid ja avastasid vanni siis nõuti valjul häälel vanniskäiku ja niisiis tuligi see ette võtta. Kahekesi pritsisid seal teineteis ja mängisi mänguasjadega väga ilusasti aga kui välja tulemise aeg oli siis Kaur sellega küll nõus ei olnud. Nendel oli koos väga lõbus ja Liisi emme ütles et järgmine hommik oli tibu nii kaua maganud, et me väsitasime ta tõeliselt ära.

Esimene emadepäev, Kerlin on 10ne kuune ning paar esimest sammu

Vahepeal on möödunud paar nädalat. Põhiliselt oleme terve selle aja Kerliniga haiged olnud. Homme lähme Kerruga arsti juurde, sest ta köha ei taha kohe üldse paraneda.

Nädal aega tagasi pühapäeval oli minu esimene emadepäev - olime maal, sõime kahe kihilist torti (see oli emadepäeva kook minu emale) ja mõnulesime niisama.

Kerlin tõi issi abiga mulle lilli ja kommi - nii armas.

Maal olles on meie tütre lemmikmänguasjad köögis olevad sibulad. Ta läheb pidevalt endale sealt uut toredat ümmargust sibulat otsima. Maal tal olid kaelas ka küüslaugud, et haigus kiiremini mööda läheks - tund aega hiljem oli ta 3 küüslauku ära peitnud ja 2 tükki ta põhimõtteliselt sõi ära ja tõsimeeli ta ei teinud isegi halba nägu selle juures:).

Veel meeldib meie tirtsule maal vanaema juures mugavas tugitoolis kiikuda või mu vennaga suurel diivanil pikutada.

Haigeks jäime siis umbes 2 nädalat tagasi, kõigepealt oli Kerrul palavik ja nohu.

4-5 päeva hiljem, kui palavik oli möödas ja nohu juba väiksem, käisime külas, Karl Stefan aga andis Kerlinile köha ja peale seda on see köha iga päevaga järjest tugevamaks läinud.

Vot ei oleks tohtinud külla minna, korjasime hoopis uusi pisikuid.

Jannol oli 5 päeva tagasi silmalaser ning ta on pidanud rahulikult kodus taastuma.

Seetõttu on tal olnud rohkem aega ka Kerliniga mängida - nad on kõik raamatud mitmeid-mitmeid kordi läbi lugenud ja padja ning ajalehe sõda teinud.

Täna kui mina käisin korteri peal lihvimas-värvimas, siis Kerlin tegi oma esimesed sammud. Nii vahva!

Ta on siin juba nii nädal aega väga iseseisvalt seisnud, kuid kuni tänaseni ta veel samme ei teinud. Peale selle, et Kerlin on seisma õppinud, on ta veel väga osav turnija.

Ta suudab ennast diivanilaua peale sikutada, see on päris naljakas.

Kui tal teinekord jõudu väheks jääb, siis ta on enda peale väga pahane ja pingutab uuesti ja tugevamalt:).

Eile aga oli Kerlini sünnipäev, nüüd on tüdruk juba 10ne kuune. Suur tirts ikka. Sünnipäevaks tõi issi talle Soomest ilusad värvilised riided. Külas olid Rauno ja Anni ning sõime loomulikult kooki - nii nagu siiani on olnud iga kuu.

Homme arsti juures siis selgub, kui raske ta juba on, ma pakun et 11 kg pole enam kaugel või ehk on juba käes. Haigus ei ole viinud Kerlinilt söögiisu, vahel ta lihtsalt väga soolast püreed ei söö nii meelsasti. Pole tahtnud teda haiguse ajal väga sundida ka.

Kõige parem uudis on aga see, et Kerlin oskab ühe uut sõna ja selleks on "emme", mitte issi:D.

Kolmas hammas, sõnad "mämm-mämm" ja "aitäh-aitäh"

Nädalavahetusel hakkas paistma Kerlini kolmas hammas, sedakorda siis ülemine. Samuti hakkas Kerru väga usinasti ütlema sõna mämm-mämm, ta kasutab seda nii tihti nagu oleks tal kõht koguaeg tühi. Sööma on ta muidugi ka ikka iga päevaga järjest rohkem hakanud. Veel õppis tüdruk ära sõna aitäh-aitäh, seda ta aga väga regulaarselt veel kasutada ei oska, kui mina ütlen ette, siis enamus kordadest ütleb kaasa.

Nädalavahetusel oli veel Kuljuse kevadkontsert, käisime seda koos Janno vanematega vaatamas. Kerru pidas 1,5 tundi ilusasti vastu, viimastel minutitel oli näha, et kohe kohe tuleb jonn peale, aga enne sai kontsert läbi. Peale seda läksime kursakatele külla, kus Janno mängis pokkerit ja Kerlin mängis poistega. Tundub, et meie tütar ei karda hetkel veel ühtegi endast suuremat poissi, küllap see aeg ikka ka mingil hetkel tuleb. Külapeal oli üks suur sebra, kelle kukil oli päris tore istuda.

Veel tegime nädalavahetusel tööd ja olime niisama aktiivsed. Mina käisin võrkpalli mängimas ning selajal Janno ja Kerru mürasid kodus ja käisid vannis.