Rianna sünnipäev

Käisime Kauriga 22.10 tema pisikese sugulase Rianna sünnipäeval, kes sai juba kahe aastaseks. Pidu toimus Tartu mnt. Jungel Jackis ning Kaurile seal väga meeldis. Ainuke asi mis veidi närvi ajas oli see, et pallimere väljapääsemis auku ei suutnud ise ülesse leida. Samuti meeldis talle väga trampliin, mille peal sai teiste eeskujul hüppamist harjutatud ikka ja jälle...;)

Nädalavahetus maal ning Martti sünnipäev

Reedel sõitsime varakult maale Martti sünnipäeva pidama. Kerlin juba ootas emmet maal.

Panime ilusad riided selga, tahtsin lapsele ka peapaela juustesse siduda, aga see talle kohe üldse ei meeldinud:).

Grete ja Kerlin mängisid ja mürasid koos, mängiti peitust ja kulli ning tantsiti ja viimasel ajal laps tahab aina keerutada niikaua kuni pea käib täitsa ringi.

Laupäeva hommikul ärkasime suhteliselt hilja, sest reede õhtul oli sünnipäevalistel päris suur kisa ja vali muusika ning seetõttu olime Kerliniga ka natuke öösel üleval:). Hommikuti tüdruk armastab vanaema voodisse mürama minna, ta on seal päris hulluke ning ei karda kohe üldse mitte-mitte midagi. Raamatud meeldivad meile mõlemale väga. Mina lugesin enda raamatud ja Kerru enda oma esiku põrandal. Kerlin arvas aga korduvalt, et minu raamat on põnevam ja tahtis seda endale võtta:).

Laupäeval olid meil töötalgud - poisid saagisid suured pähklipuud maha ja tegid kaevule uue kaane ning meie aina riisusime ja riisusime. Enne seda jalutasin lapsega hoovis - paitasime koera ja kassi, vaatasime parte ja käisime söömas vaarikad. Laps väsis päris ruttu ära ning magas seejärel jälle 3-4 tundi rahulikku lõunaund.

Õhtul käisime saunas ja vannis ning hiljem mõnulesime natuke diivanil teleka ees. Laps on viimasel ajal teleka vastu hakanud ka huvi ülesse näitama. Tuleb istub mulle diivanil sülle või kõrvale ning siis lihtsalt vaatab, kui üritan talle kätt silme ette panna, siis pöörab pea natuke kõrvale, et paremini näha - uskumatu, telekas ei tohi nüüd ka enam kodus enam taustaks mängida...laps istub diivanile ja hakkab seda vaatama:).

Pühapäeval Mirjam ja Kerlin tegid väga väga suured seebimullid. Kerlin muidugi ei osanud seda mulli puhuda, sest tema oskab kõrre abiga ainult juua:D.

Pealelõunal tulime linna ning võtsime lapsehoidja endaga kaasa. Mirjam tuli terveks nädalaks Kerlini hoidma.

Tuleb mõnus rahuli nädal:).

Õhtul sõime kooki ning loomulikult laps käis igat ampsu norimas ning soolast toitu ei söönud jälle üldse. Otsustasin, et ei anna talle enam mitte ühtegi magusat asja, vaid teen talle võileibu:). Õhtul ta oli nii energiline, et Janno pidi ta endale tugevalt kaissu võtma, et laps oleks nõus magama minema.

Kerlin oleks olnud nõus pea hommikuni üleval olema kui keegi oleks seda vaid lubanud. Täna hommikul Kerlin ärkas koos Mirjamiga 9 ajal ning seejärel läks laps elutuppa mängima ning Mirjam jäi hommikuputru tegema. Diivanil olid aga lohakile jäänud Grete kommid. Peale mõningast vaikust elutoas Mirjam avastas, et Kerru oli need kätte saanud ja mõned kommid juba põske pistnud - jälle sai magusa kätte. Hetk tagasi Mirjam helistas, et nüüd mul on aeg koju tulla, Kerlin tegi oma esimese kaka ja Mirjam peab seda nüüd pesema...terve tuba pidi halba haisu täis olema:D.

Nädalake jälle möödas

Jällegi on nädal kiirelt möödunud. Eelmise nädala alguses olin kodus ja hoidsin Kauri ning Kerlini. Külas käisid meil Henrik ja Sirli.

Lapsed olid kui pisikesed mürakarud, mängisid päris hoogsalt ja loomulikult kujunes lemmikmängukohaks elutoa kardin, kus sai peitust mängida:). Kerru läks pikale lõunauinakule ning jättis poisid edasi möllama.

Õhtul hiljem viisin lapse maale vanavanemate hoolde, sest sõitsin kolmapäeva lõunast komandeeringusse Rootsi...tagasi alles reedel hilja õhtul. Kerrukas oli väga tubli laps vanaemale ja vanaisale-magas tublisti ja isegi sõi tublisti (eks vanaema on tema lõunasöögiga ka vaeva pidanud nägema). Koerad hakkavad talle ka juba sõbraks saama, ei kardagi neid enam nii nii palju:).

Vanaemaga oli eriti tore peitust mängida, sest laps juba teab, kuhu vanaema ennast kõige meelsamini peidab ning siis on leidmisrõõm väga suur . Õunu ja marju saab ka maal nii palju süüa kui hing ihaldab. Laupäeval, pühapäeval olime ka ise maal - puhkasime.

Esmaspäev ja teisipäev sellel nädalal on mul olnud samuti vabad - nii hea. Eile käisime Maaril ja Emilial külas - kõik oli nagu vanasti:D - jalutasime Stroomi rannast Rocca Al Mare'sse ning hiljem sõime Maari pool kõhud head ja paremat täis.

Kerrukas päris tublisti oskas pisikese Emiliaga arvestada - viis talle erinevad mänguasju kätte ning tegi pai ja musi.

Teisipäeval jalutasime pool päeva linnas koos Henriku ja Sirliga. Ilm oli superilus ja sügiseselt jahe. Päikesekiired aga tegid jalutuskäigu veelgi mõnusamaks.

Õhtul läksime Helini ägedat elamist kaeme, nii ilus elutuba ja köök. Kerlinile üritasin ka lõunasööki pakkuda, kuid kahjuks see ei õnnestunud...ning kuna meie Heliniga sõime ise jäätist, siis lõpuks ei jäänudki muud üle, kui lapsele ka jäätist lubada.

Ta oli selle eest väga tänulik, naeratas rõõmsalt, kõlgutas oma jalakesi ning tahtis mind aina musutada:D. Ta on mul ikka nii nii armas ja samas ka väga kaval:).

Oktoobri seiklused

Kuu alguses sai Saaremaal käidud , õigemini 7-9 august. Siis toimus ka Saaremaa ralli, mida issi vaatamas käis. Aga emme oli pojaga ilusastu kodus kuna väike külmetus oli meil jällegi külas.Pühapäeval sai ka Orissaarest läbi käidud ning Kaur sai oma lemmik sõbranna Kerliniga mängida. 

Viimasel ajal on kuidagi asjad kujunenud nii, et lasteaeda eriti jõudnud ei olegi 2 nädalat kodust ravimist ning 3 päeva lasteaias ning siis uus ravikuur tulebgi jälle ette võtta... niisiis olemegi palju kodus aega veetnud, mis omakorda tähendab, et emmel töö juures kiired ajad ees ootamas.. sest töö ainult kuhjub ja ootab juba tõsiselt tegemist...  aga pole hullu sest silmatera ju kõige tähtsam.

Järgmine nädalavahetus olid vanaemme ja vanaissi meil tallinnas külas ning emme ja issi said remonti teha ning Kaur vanaemmega koos möllata. Sai ka tädi Agnese juures käidud tema tulevat sünnipäeva ette tähistamas ning varsti on ju issi sünnipäev ka ootamas niiet peab nuputama hakkama mida issile kinkida.. ;) 

Nädalavahetus oli lahe!

Kerlin jõudis neljapäeval vanaema-vanaisaga Saaremaalt Tallinna. Tal oli väga vahva puhkus vanaemaga, kuid jällenägemisrõõm oli meil ikkagi nii suur. Kallistasime ja musutasime mitu minutit järjest. See on nii suur kergendus, et ta mind ka väga palju igatses.
Vanaemaga nad Saaremaal puhkasid, jalutasid ja riisusid lehti, käisid tantsimas ja väikesel poekülastusel.
Sõid ka palju kohupiimakreemi, sest Kerlin ikka veel ei armasta lõunasööke:D. Ma ikka veel loodan, et varsti see muutub ja kartulipuder ja kanaliha on tema jaoks ka maitsvad.

Reedel oli mul vaba päev,haiguspäev. Kaur tuli meile külla ning lapsed mängisid omavahel toredasti koos. Käisin ka Kerliniga arsti juures, sest tal oli nädala alguses palavik ja siiani veel väike nohu.

Samuti tahtsin arstiga rääkida Kerlini toitumisharjumusest. Vereanalüüs näitas, et hemoglobiini tase oli alumisel piiril - peab talle ikka liha üritama rohkem anda, samuti pidi hea olema spinat ja mustsõstar.

Reede õhtul käisime tädi Agnese sünnipäeval. Oli jällegi väga tore õhtupoolik. Sõime pannileiba ja jõime köömneteed, oli palju maitsvaid kooke ja küpsetisi.

Lapsed istusid kordamööda vanaema süles, sest vanaema ei keelanud neile mitte ühtegi maiustust:).
Kui Kerru järgmist koogitükki tahtis, siis ta suundus minust mööda otsejoones vanaema sülle-väike kavalpea.

Kauriga on neil koos ikka väga lõbus, vaatasid akvaariumis kalu, istusid mugavas tugitoolis, kaklesid vanaema tähelepanu pärast ja sülesistumise pärast, kallistasid ja musutasid üksteist jne.

Laupäeval tegime natukene tööd ning õhtul käisime üle pika aja Joannal, Aigil ja Ivol külas. Lapsed väga üksteisega kahjuks mängida ei tahtnud,kuid said siiski ilusasti läbi.

Meie jõime veini, jutustasime ning mängisime Eestimaad. öösel sõitsime tagasi koju, Kerru oli nii väsinud, et jäi magama sekund peale seda kui olime tagasi sõitma hakanud. Pühapäeval tegime tööd, käisime shoppamas Ülemistes ja ehituspoes; õhtul tegime vanni, sulistasime pisikese Kerruga tükk aega ning peale seda tuli nii nii magus uni kuni hommikuni. Täna ärkasime kõik päris vara, isegi pisikene Kerlin. Viisime Kerru täna hommikul Kauri juurde mängima, sest Ingi on veel sinisel lehel ja kodune. Nii need päevad meil mööduvad, kiiresti ja tegusalt.

Pisikene Kerlin aga on tubli ja tragi ning ei karda ilma emme-issita hakkama saada. Kui ta ei oleks nii leplik, siis ma praegu nõndaviisi tööl ka kindlasti käia ei saaks. Tubli laps ta ikka meil:D.

Üle pika aja Saaremaal

Käisime jälle üle saja aasta Saaremaal. Õnneks saime linnast ära sõita juba neljapäeval, sest hetke seisuga on mul 0.8 töökohta mis annab mulle iga nädal ühe lisa vaba päeva:). Üldjuhul plaanin seda kasutada esmaspäeviti, et Kerliniga koos üks päev kahekesi mängida ja mürada.

Jannol oli reedel tööpäev Vilsandil.

Meie Kerruga sõime reedel hommikust peale seda kui kõik teised olid juba tööle läinud, seejärel vaatasime Terevisiooni, mängisime ja käisime tunnikese jalutamas.

Väljas oli jube tugev tuul ning seetõttu pool lõunaunest tegi Kerru toas emme kaisus (sest ka emme oli millegipärast sama väsinud kui laps).

Nii mõnus on ikka vahest tududa laps kaisus. Kerlin naudib seda ka väga, ta on meil armas kaisutaja, musutaja ja kallistaja.

Reedel tegime väikese tiiru linnas, nägime ühte ralliautot ja mina käisin hambaarsti juures.

Kerru leidis linnast ühe suure lehehunniku, mida oli tore issi abiga laiali ajada.

Ülejäänud nädalavahetus möödus Orissaares sügistöid tehes.

Kerlin loomulikult tahtis ka kõige juures asjaline olla, aitas õunu korjata ja õunamahla teha, käis issit maa kaevamise juures vaatamas jne. Loomulikult sõi ta palju õunu ja viimaseid punassõstraid, mis põõsale veel olid lindudest jäänud.

Õhtul sõime õunakooki, mis lapsele väga-väga maitses. Samuti käisime saunas, Kerlini põsed said saunas armsasti roosaks. Ta ei kartnud ega jonninud seal kordagi, tundub et teda kuumus väga ei hirmuta:).

Nüüd jäi Kerlin vanaemaga paariks päevaks Orissaarde, et mõningaid sügistöid lõpetada ning kolmapäeval natuke tantsida ja neljapäeval juba tagasi emme-issi juurde Tallinna tulla, kes teda juu nii väga igatsevad!

Sügis on käes. Vanaisal oli juubel:)

23.septembril algas sügis. See juhtus nii kiiresti ja ootamatult.

Paari päevaga on lehed läinud puudel juba kollaseks ning ilmad lähevad iga päevaga järjest pimedamaks ning külmemaks. Nädalavahetus oli muidugi erand, päike paistis ja vihma ei sadanudki.

Eelmine nädal puhkas Kerlin vanavanemate juures maal.

Tal oli seal väga-väga tore. Käis vaarikaid ja arooniaid söömas, sorteeris vanaemaga kartuleid ning sõitis vanaisaga kartulivakas:). Vanavanemate sõnul oli ta väga hea ja rõõmsameelne laps ning ei nutnud üldse. Natuke tundis emmest ja Jannost puudust, siis ta lihtsalt oli hüüdnud: "emme! Janno!".

Musutas ja kallistas ta ikka sama usinasti nagu linnas olles...selle erinevusega, et nüüd said tema musud ja kallid endale vanaema ja vanaisa.

Nädalavahetusel olid sünnipäevad.
Isal oli juubel, ta sai 70nd. Pidasime seda Pärnus Kentuki Lõvis. Väga lõbus oli - sõime, jutustasime, tantsisime.

Kerrule meeldis seal ka väga ning ta tahtis pidevalt koos suuremate tüdrukutega uitama minna ning oli jonnakas kui teda ei lastud emme-issi juurest minema. Natuke püsimatu oli ta tõesti sel õhtul ning võib öelda et ta tegi ikka kohati väga kõva häält - tavaliselt suudab ta ennast paremini üleval pidada:).
Üldjoontes oli ta ikka tubli ja läks 10-11 ajal magama ning siis said emme-issi ka tantsida:).

Tegin maal ka koertest pilti kui nad mängisid omavahel. Loomulikult kardab Kerru neid, kui neil nii suured-suured hambad on...mind nad hirmutavad ka vahel ära. Kuigi nüüd ta koerte juuresolekul nutma ei puhke enam, kuid silmad paneb ikka kinni või peidab ennast enda käte taha:).

Lugesime nädalavahetusel Kerliniga ka muinasjutte. Talle meeldib ikka raamat kohe enda kätte võtta ning sellega siis trepi alumisele astmele istuda või põrandale pikali visata. Ta juba teab, et raamatu lugemiseks peab olema väga mugav asend, et oleks mõnus:).