Jõuluaeg

Jõuluaeg on käes. Olime päris usinad ja tõime kuuse juba nädal aega tagasi metsast koju ning ehtisime ära. Käisime Kerlini ja vanaisaga metsast paksu lume seest otsimas, suure lumega ei ole see kõige ilusama kuuse otsimine üldsegi lihtne.


Igal õhtul põlevad meil kodus küünlad, aknalaual istuvad päkapikud, sööme palju piparkooke ja mandariine - jõuluaeg on nii mõnus.






Kerlin ja Janno esinevad tantsuga pea igal õhtul enne magamaminekut, see on neil viimasel ajal uus komme...kõik algab sellest, et Kerrul on vaja trikki teha. See siis tähendab et ta hakkab magamaminekuks valmistuma, võtab enamus riided seljast ära, panem muusika mängima ning kutsub issi endaga tantsima ja õhku viskama.



Piparkooke oleme ka juba küpsetanud ja kaunistanud...kõige pealt tegime suure hulga neid maal koos Mirjami ja vanaemaga.

Kerlini ülesanne oli piparkookidele enne ahju minekut munavaht peale määrida. Talle see töö meeldis ning välja tuli ka hästi.

Eile tegi Janno meile kodus ka ilusad nimelised piparkoogid, Kerlin seda teiseks päevaks jätta ei raatsinud vaid sõi ruttu enne magamaminekut ära.

Vahepeal Kerlin jonnib ikka ka ning on halvas tujus, jõulukuul on nii hea lapsi natuke mõjutada päkapikkudega...et päkapikud vaatavad akna taga ära ole paha laps...homme ju sussi sisse ei toodagi niiviisi midagi jne.

Laps nii ootab päkapikku ning nutt kohe ununeb:)


Sel aastal tegin ise jõulukaarte, nüüd aga ei suuda välja mõelda kellele neid saatma peaks:)



Kerru ja Kaur

Kerlin ja Kaur on vahvad mängukaaslased, hoiavad ja aitavad üksteist.
Mängivad rõõmsalt koos, jagavad üksteise mänguasju, rõõme ja muresid. Toetavad üksteist lasteaias ning Kerlin isegi loodab, et Kauri jagab temaga oma vennat:)

Lotte on suur lemmik, Marteni sünnipäev

 

Möödunud nädalavahetusel käisime väikese poisi Marteni 3 aastasel sünnal...kõikide laste rõõmuks oli pidu mängutoas mida külastas ka Lotte. Kerlini suur lemmik Lotte alguses isegi ehmatas last, ta jooksis suure kisaga emme taha peitu. Paar minutit hiljem oli olukord aga hoopis teine, siis juba sai rõõmsalt Lottega mängida, kommi süüa, juttu ajada ja pilti teha. Mitu-mitu päeva hiljemgi rääkisime kodus ikka veel Lottest.

 

Jõulukuu on käes ning päkapikud hakkasid lastel külas käima, küünlad põlevad õhtuti toas, maa on täiesti valge lumega kaotud...see ongi ilus jõulukuu.

Lenna, teater "Palju õnne argipäevaks" ja trepijooks

Mõnda aega tagasi käisime Lennat kuulamas...Kerlin oli muidugi ka. Laps teadis, et siis saab tantsida ka...olime talle seda lubanud ning nii siis oligi...terve kontserti Janno üritas Kerliniga sammu pidada:) Tegu oli City Motors'i reklaamüritusega. Sai näha uusi autosid ja juua kuuma glögi.

 

Möödunud-möödunud nädalavahetusel käisime kogu perega teatris ning seetõttu sai Kerlin veeta aega Mirjami töökaaslasega...keda ta nägi esimest korda elus, kuid see ei olnud talle üldse probleemiks. Ta õpetas oma lapsehoidjat mandariini koorima ja kommi õigesti sööma ja mängima jne. Viimasel ajal ta on päris suur õpetaja, väga tihti kõlavad kodus ka laused: "emme nii tuleb teha", "vaata, teeme nii", "nii ei tohi-hoopis nii saab" jne...ta käitub nagu oleks vanaema juba...poetab oma õpetusi ja tarkussõnu igale poole.
Teater oli ka muidugi väga lahe, käisime Endlas vaatamas "Palju õnne argipäevaks", sõime teatrikohvikus kooki ja veel kooki ja kohvi Mirjami juures...mõtlesime, miks me tihemini teatris ei käi:)

Janno võttis osa 30 korruse trepijooksust ning selle raames pidi jõudma võimalikult kiiresti Swissotelli viimasele korrusele. Käisime Kerliniga talle pöialt hoidmas ning pealt vaatamas. Pärast Kerlin veel pikutas issi süles...kogusid mõlemad uut energit.

uus mööbel

Viimasel ajal haigustega võideldes oleme vahepeal Kauriga ka väga asjaliku olnud ning tema tuba mööbli osas täiendanud. Nimelt sai ostetud kummutid ja mänguasjadekast ning uus nari siis tuleviku mõttega mõlemale rüblikule. Kuigi Kaur oli alguses väga vaimustatud uuest voodist siis selleks asjks kui tuttu minek oli siis ei tahtnud ta sinna voodi mitte kuidagi minna.... aga emme käehoidmisega sai ikka lõpuks sinna ennat sätitud ja hommikuni väikeste hädakisadega ka vastu pidatud ning selleks hetkeks kui oli aeg ärgata siis ei tahetud enam sellest midagi kuulda.

Õunamahl & Isadepäev

Eelmine nädalavahetus käisime üle pika-pika aja jällegi Saaremaal eesmärgiga õunamahla teha...suure koguse õunu purustasime ära ja pressisime mahlaks.

 

Kerlin oli abiks õunu tooma ja rohkelt mahla jooma. Tegelikult sai mahl valmis üllatavalt kiiresti...minu ja Kerru lemmiktegevus oli tervete õunte purustamine. Mahl tuli maitsev ja nüüd on terve talvevaru olemas.
Pühapäeval oli isadepäev ning loomulikult oli meil kingitus isale. Ostsime selle paar päeva varem ära ning peitsime koos Kerliniga koju kappi. Kui Janno koju tuli siis Kerlin rääkis talle juba uksel saladusest ...läksid kahekesi koos magamistuppa otsejoones peidukoha juurde...kui mina tuppa astusin, siis laps suurest ehmatusest viskas kingikoti Janno kätte. Õige ka, ega issi ees ei saagi saladusi olla.

 

Pühapäeval sõitsime minu isa juurest maalt läbi Tallinna ujuma, Kerlini teine ujumistrenn. Peale trenni olime veel mõnusasti mullivannis...kui aga koju jõudsime oli lapsel 38.5 palavik. Otsustasime vanaema linna tuua, kellel polnudki ammu olnud võimalust oma lapse-lapsega aega veeta. Nüüd nad siis kahekesi koos joovad sooja teed ja puhkavad. Kerlinil veel nohu ja köha, palavik läks üle.

Eelmine nädal käisin koos Kerliniga pannkooki söömas Järve Selveri Ampsus. Sõime pannkoogid ära ning Kerlin läks mängunurka mängima. Mõnda aega me siis seal olimegi ja kõik oli mõnus-tore kuniks tuli aeg koju minna...sellest sai minu esimene piinlik hetk avalikus kohas koos jonniva lapsega. Kerlin ei tahtnud ära minna ning riidesse panemise asemel ta istus laua alla ning ütles, et emme on paha ja olgu ma üldse tasa...Pärast muidugi kallistasime-musutasime ja leppisime ära, aga keeruline on vahel, kuna laps meil üsna kangekaelne - Saarlase kangus...

Lõpuks sai valmis ka minu eelmise aasta projekt müts-sall, selle teostusel oli küll mitmed käed abiks...natukene tegin ise, suure töö tegi ema ja lõpetas Janno ema. Väga vahva ühistöö ja tulemus on super-äge. Kerlin  oli modelliks ja näitas ette kuidas seda mütsi-salli kanda:)

Kerlini esimene trenn…

Päris kaua oleme oodanud lapse regulaarsesse trenni viimisega…nüüd see siis algas. Ujumistrenn, kord nädalas tund aega. Vaid mõni kuu ja laps ujub juba iseJ

Rühmas on 15 last sünniaastaga 2010-2007…Kerlinil ka mitu sõpra tulid trenni: Kaur, Emilia ning Karl keda ta ka mõnel korral näinud on.  

Esimeses tunnis Kerlin ja Kaur väga treenerit ei jälginud, neile meeldis üksteise võidu veest välja ronida ja siis jälle vette tagasi hüpata. Näha aga oli, et mõlemad lapsed tundsid vees ennast hästi ja rõõmustasid ujumise üle.

Kui Janno üritas last tundi kaasa tegema sundida, siis Kerlin lihtsalt ütles, et ei taha ja kõik. Suur diktaator oli vees ning kui ei meeldinud siis ei teinud ka.

Paar toredamat sündmust veel eelmisest nädalast…

Käisime Liisbeti sünnal, tüdruk sai kahe aastaseks. Liisbeti emme oli teinud maitsva küpsisetordi millele oli kaunistuseks lisatud ohtralt kummikomme…lapsi oli võimatu keelata neid komme sealt koogi pealt näppamast.

Kaur käis meil laupäeva õhtul külas…kõige vahvam oli jälgida kuidas nad endale sooja piima tegid. Ma ei hakanud nende tegutsemist keelama, aga olgem ausad nad isegi ei küsinud selkorral minu luba. Kaur tegi külmkapi lahti - Kerlin hoidis piimatassi – Kaur valas pool tassi piima täis – seejärel pandi see tass mikrolainahju ning jälgiti kuniks aeg otsa saab, et piima juua. Esimene taoline üritus läbiti täiesti ilma vigadeta…kui mindi teist korda kapist piima võtma, siis juba läks see osaliselt põrandale ning ma pidin neid keelama hakkama.
Kerru ja Kaur on üksteise suhtes üsna arvestavad ja hoolivad, oskavad isegi ilma suurema kisata terve õhtu hakkama saada ning teineteisega kõike jagada või kordamööda mängida…

 

Üks tore nali ka eelmisest nädalast…tuleb välja, et laps ikka õpib kõike mis emme-issi ees räägivad.

Olime Emilial ja Maaril külas.

Kerlin: “Emila tule siia, ma panen sulle saapad jalga”
Emilia: “Ei taha”
Kerlin: “Kui sa ei tule, siis panen sinu saapad hoopis endale jalga”

…sellist taktikat ma olen korduvalt ka Kerru peal katsetanud ja enam-jaolt see on toiminud kaJ

Pisipoja nr 2

Kuu alguses saime siis teada, et ega küll küllale liiga tee.
Niisiis Kaur saigi , mis ta algusest peale soovis... õde mitte, venda... vastas ta alati, kui küsida kas tahaksid venda või õde.
Tähtaeg on pandud 18. märts ja kõhtu kasvab juba kenasti.. niiet varsti juba kahe pisikese- Kauri & Kerlini-  kõrvale tulemas ka jutte kolmanda seiklustest.

Esimene soojamaa reis

19. oktoobril asusime teele Riiasse, et seal veeta öö ning järgmine hommik kohe lennuki peale sättida. Sõit algas Türki, kus oli plaan veeta ilus puhkusenädal. Esimene lennuries oli Kauri jaoks väga põnev ja õnneks ei hakkanud kõrvad üldse valutama. Poja muudgui rääkis , et nii kõrgel, pilved ja kui palju vett. Lennusõidu lõpu poole läks esimene tuhin veidi üle ja natuke sai magatud ka. Hotelli -Delphin Delux Resort- jõudsime veidi õhtu poole. Kus viskasime asjad tuppa ja läksime sööma... sest kõht oli reisimisest väga tühi.
Päevad reisil olles olid väga mõnusad ja koosnesid põhimõtteliselt söömisest, ujumisest, veidi piljardit vms. ja magamisest.
Kaurile meeldis väga see, et hotellitoas sai multikaid vaadata terve ööpäeva jooksul, olenemata kellaajast ja esimese asjana avaldati hommikul soovi ikka ujuma minna ja basseini ääres sai käidud päris palju. Korra viimasel päeval nägime ka väga päikeserohket ilma ning siis käisime mere ääres ka ujumas, kus Kaur küll algul väga kartis vett aga veidi mängeldes saime kõik korra merre ka.
Söögid oli üldiselt väga head ja jäime reisiga vväga rahule. Ka poja oli väga tubli ja jonni neil päevadel praktiliselt ei näinudgi.

Tagasi tulles aga ootas meid kõva üllatus nimelt oli lumi maha tulnud ja kuna autol olid suvekummid alles all siis oli sõit Riiast Tallinnasse veidi oodatust aeglasem, aga kuna poja oli reisist väga kurnatud siis magas ta kogu tee maha.

Järgmine hommik algas pojal ja issil aga ühine ettevõtmine ... lumekoristus.

Esimene lumi ja lumememm

Koos suurema külmaga tuli Kerlinile ka nohu, eelmine nädal oli laps kolm päeva kodus seda ravimas. Ühel päeval hoidsid teda Anni ja Kaare, kes meil pool nädalat Taanist külas olid. Teisel päeval olin mina kodus ja reedel siis onu Marek.

Reedel plaanisime Jannoga varem koju minna, aga suur-suur lumesadu ja libedad teed tegid meie 0.5 tunnise autosõidu 3 tunni pikkuseks. Suverehvidega sõita oli tegelikult üsna ohtlik, õnneks midagi ei juhtunud ja tänaseks meil juba talverehvid autol ilusasti all.
Üsna närvi ajas see liiklus reedel...tahad kiiresti koju saada, aga liiklus lihtsalt seisab ja midagi pole teha...

Laupäeval olime Kerliniga nohust hoolimata juba natukene õues. tegime lumesõda ja selle aasta esimese lumememme. Vahelduseks on see lumi ikkagi pärsi tore ja kui väljas on vaid mõned kraadid külma siis pole talvel häda midagi:)

Laupäeval tegime veel koogi kaasa ning sõitsime maale onu Martti sünnipäeva pidama...jälle üks nädalavahetus maal.

Nädala alguses käisime Emilial külas...tema selle suure nohu nakataja oligi:). Aga igaljuhul need kaks tüdrukut on ülisuured kaklejad ja jagelejad...asju omavahel jagada on neil kohati ikka üsna keeruline. Peale pikemat selgitamist ja lepitamist on nad ikkagi suured sõbrad ja suudavad väga toredasti koos mängida.
Kerlin muidugi üle päeviti arvab, et võiksime Maari ja Emila poole minna ning alati ka lubab, et ta ei kakle ega ole kade...et tema on suurem ja lubab Emilial kõigepealt mängida jne:)

Lennusadam

Nädalavahetusel külastasime esmakordselt lennusadamat. Muuseumit, kus on näha kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid. Kõige põnevamad olid allveelaev Lembit, aurik-jäämurdja Suur-Tõll, vesilennuk Short 184.

 

Väikese lennukite voltimise ja lennutamise võistluse pidasime samuti maha...need tuli lennutada läbi kolme erineva suurusega rõnga. Võitjat ei selgunudki, kuna see oli üsna keeruline.

Seal oli ka pildistamise võimalus, leidsime kõik sobivad peakatted ning aparaat tegi klõpsu ära...

 

 

Kerlin ja issi tegid väikese 2 minuti pikkuse sõidu lennukiga. Kõrvalt vaadates tundus, et neil oli tore ja meeldis:). Lapsele selline väikene sõit ikka alati meeldib.

Lisaks toredale muuseumikülastusele mängisime nädalavahetusel ka pokkerit. Nimelt toimus meie pool suurejooneline pokkerifinaal meie oma kursaseltskonna pika turniiri viimane mäng. Tore oli mängida ning veel toredam oli lõpptulemus. Janno I koht ning Maarja II koht...jeeee:)