Palun-palun

Kerlin oskab lõpuks öelda sõna palun:). Võttis aega mis ta võttis, aga lõpuks Kerlin õppis ära selle raske sõna, tema suust see kõlab siiski alles nagu kaks eraldi sõna - pa...lun.

Nädalavahetusel tegime kodus suuremat puhastust ja Janno ning Kerru kohustuseks sai diivanialuste pesemine, sest seal oli palju palju tolmu:).

Tegime kõik korda, et Janno sõbrad saaksid pühapäeval meile kaarte mängima tulla. Meie Kerru ja vanaemaga läksime kodust ära linnapeale ja sööma.

Õhtul hiljem tegime kodus kooki ja pisike Kerru sõi ära kaks suurt tükki...väga hea magusaisu on tal:).

Suured lemmikud on lapsel nukud, nendega ta mängib hommikust-õhtuni.

Magamamineku kaisuloomaks on ta endale nüüd valinud suure jänku, keda ta pidevalt voodisse kaasa tirib...see on peaaegu sama suur kui Kerlin ise.

Kõige toredam uudis on aga see, et kohati ei ole Kerlinil enam mähet vajagi.

Päeval oleme proovinud uinakut teha ilma mähkmeta isegi. Enam-jaolt on aga mähe endiselt all, kuid ta on päris tihedasti hakanud potile küsima ja tegelikult ta eriti ei taha et talle see mähe jalga pannaksegi...aga kui ei pane, siis tuleb ette, et ta pissib vaikselt kardina taha. Edusammud on aga märgatavad, suur lemmik on ka wc-poti iste, seal ta tunneb ennast nagu suur laps juba.

Mirjamil on ka nüüd selline kleit nagu Kerlinil

Nädalavahetusel oli suur pidu. Kerlini tädi Merje sai 40ne aastaseks - juba nii vana:).

Käisime Kilingi-Nõmmes külas ja hiljem läksime peole. Kerlin jäi koos Grete ja Jörgeniga koju. Grete nii ootas seda õhtut, et Kerrut hoida. Hiljem ta tääkis, et ta oli iga pissitirtsu peale Kerlini mähkme ära vahetanud ja pepu ka veel puhtaks pesnud. Veel andis ta talle piima enne tuttu minekut ja võttis Kerruka ilusasti kaissu. Tüdrukud läksid siis Jörgeni voodisse ja poiss aeti diivanile magama. Kui meie koju jõudsime kõik juba ilusasti magasid.

Hakkasime sealt vastu hommikut koju sõitma ja kui üritasime Kerlini viie ajal hommikul riidesse panna, siis tema ärkas lihtsalt ülesse ja uni oli kadunud, 100 km maale sõites ta enam magama ei jäänudki.

Merje sünnipäevaks tegi vanaema Mirjamile samasuguse kleidi kui seda on Kerlinil. Vanaema oli õnnelik, et tal käsitöö nii hästi välja tuli ning Mirjam ja Kerlin olid õnnelikud et neile need kleidid nii hästi sobivad:)

Kelgutamine ja arstil käik

Eile peale pikka tööpäeva jõudsin koju ja läksime Kerruga kohe ruttu-ruttu kelgutama. Tegime väljas päris pikki ringe. Kerlinil oli karu süles ning ta ühe käega hoidis kelgust kinni ja teisega karu, sest mõmmi ei tohtinud sülest maha kukkuda.

Lõpuks Kerlin väsis kelgutamast ning tagasi koju me jalutasime ja üritasime ka joosta, kuid lapsel on nii paksud talveriided, et nendega on raske kiiresti joosta.
Täna hommikul vara käisime arsti juures, Kerlin ei tahtnud kohe üldse hommikul ärgata. Kui tule põlema panin, siis ta üritas oma silmi teki alla peita.

Tulemused olid hämmastavad. Kerlin on juba 89 cm pikk ja kaalub üle 13 kg. Ta on ikka nii suur:). Mina arvasin, et lapsed kasvavad aasta ja kahe vahel vaid 3-4 cm, kuid meie laps kasvas juba poole aastaga 8 cm.

Kerlini sünnipäev - 1.5 aastane

Eile oli Kerlinil sünnipäev, mida ei saanud tähistamata jätta, laps on meil nüüd juba pooleteist aastane.

Külalisi meil ei käinud, aga selle tähtsa päeva puhul tegime kooki, issi riputas lapsele lõpuks kiige ülesse, kus Kerru juba eilse päeva jooksul korduvalt kiikus.

Õhtul tegin endale uut ehet ning sünnipäeva puhul sai pisike Kerlin ka mõnda ehet kanda...talle nii väga meeldis, ta aina vaatas sõrmust ja käevõru ning keerutas neid...hoidis käsi natukene krampis, et sõrmus sõrmest maha ei kukus.

Võib öelda, et pooleteist aasta jooksul on saanud Kerrust juba suur laps, enam ei ole meil väikest beebit. Laps on hakanud ka päris palju jutustama, kõige rohkem meeldib talle sõnu järgi korrata...kui mõni sõna polegi päris õige, siis kõlab see peaaegu nagu päris:).

Mõned lausepaarid on ka selgeks õppinud - emme oma, õpa pa pa (palun), ei taha, anna pa jne...iga päevaga tulevad uued oskused ja sõnad. Eile ta näiteks sai väga osavaks papu kinnituse avamisel:).

Õhtul hiljem hakkasime kolmekesi - mina, Kerru ja vanaema kadakapuidust seibe puhastama ja plaadile liimima:)...Kerlin oli loomulikult suur abiline.

Teda ei saa ega tohi ühestki tegevusest eemal hoida, sest ta tahab kõiges oma käe külge panna. Jannot meil eile abis polnud, sest tema sõitis nädalaks Norra koolitusele.

Tegin neljapäeval oma esimese martsipanist liblikate ja südametega tordi - Helin sai aasta vanemaks. Ilus roosa printsessitort tuli. Käisime üle pika aja ka tantsimas - päris mõnus. Sel ajal kui meie väljas möllasime oli pisike Kerru jälle mõnusasti vanaemaga:).

Esimene suurem lumi

Laupäeva hommikul 7. jan. tuli meil maha esimene suurem lumi... hommikul ärgates tormasime kogu seltskonnaga kohe välja.. Kaur sai ka esimest korda järgi proovida oma uue sooja pesu..
ning juba ennem hommikusööki kühveldasime kogu kambaga lund. Isegi Kaur pani käe külge ning oma pisikese lume labidaga tegi paar lüket. Aga kuna paksude kinnastega on suht. ebamugav pisikesest torust kini hoida jäi see suht. ruttu pooleli ning onu Argoga sai hoopis kelgutada mööda hoovi ringi. Igatahes meeldis Kaurile õues nii väga et kohe ei tahtnud uuesti tuppa minna, vaid nõudis et talle veel jha veel kelgusõitu tehaks...
Väljas oli väga lahe ning kahju oli ainult see , et peale seda kui kogu hoov sai puhtaks tehtud siis 2 tunnipärast t uli uuesti alustada, kuna lumi oli uuesti maha sadanud ning hommikusest tööst polnud jälgegi näha.

Käes on aasta uus ja mõnus talveilm

Aasta 2012 saabus väga mõnusalt - toredate inimestega, hea toidu ja joogiga. Olime Arukülas, käisime saunas ja kuuse all ilutulestikku vaatamas. Saatsime taevasse

Hiina laterna koos oma salajaste soovidega.

Kerlin oli Kauri ja vanavanematega Järvekülas. Lapsed jõudsid südaöö ära oodata ning vaatasid kogu ilutulestikku suure huviga aknal vanaemaga. Peale seda oli Kerru nii väsinud, et tahtis kohe voodisse ja tuttu jääda.

1. jaanuar oli Janno sünna,sugulased käisid külas, sõime kooki ja salatit - veetsime ühe rahuliku aasta esimese päeva.

Eelmine nädal tõi meile lõpuks talvise, lumise ilma. Käisime Kerliniga kelgutamas ja jalutamas. Ta üritas lumepalle teha ja neid loopida, pallid kukkusid talle aga ikkagi nina alla maha. Kerlinil jällegi kasvavad kaks uut hammast, need siis juba järjekorras 11 ja 12. Laps on iga päevaga järjest jutukam ja asjalikum:)...ning nii suureks on kasvanud:D.

Viimasel ajal on muidugi eriti lõbus see, et kui ma ütlen Kerlinile, et naerata pildi jaoks, siis ta näitab keelt ja nii koguaeg:)