Tädi Merje sünnipäev, luiged ja lapitekk

Kui oma fotokast pilte arvutisse salvestasin, siis tõdesin jällegi kui ammu aega tagasi mõned neist tehtud olid. Näiteks käisime Merje sünnipäeval juba kuu aega tagasi. Oli vahva pidu, Kerlin kandis esimest korda oma ägedaid kiisu kõrvarõngaid ning nägi välja nagu väike preili. Tantsisime koos Kerliniga Merjele sünnipäevaks Gangnam style'i. Sünnal oli kaks last kellega koos Kerlin siis mängis laua all kõditamise mängu ja voodi all roomamise mängu:)...õnneks ta muidu neid mänge väga ei armasta. Toitudest laps meil muidugi eelistast torti teistele maitsvatele söökidele.

 Mõni päev tagasi vaidlesime Jannoga ning küsisime siis Kerru käest, et kelle poolt ta on. Laps mõtles tükk aega ning ütles, et tema On Kerlini poolt.

Eile küsisin jällegi, et kui kallis emme sulle on, Kerru ütles, et sama kallis kui issigi:). Kuidas ta nii ilusasti vastata küll oskab:)

Parim nali oli nädal tagasi, kus ta ühel õhtul mitu korda ütles, et ta ei saa midagi teha sest tal on küüned lakitud:D.Veel arvab ta, et emme ja Kerlin peavad huuli värvima, sest meie oleme tüdrukut ning issi on Janno Viskus poiss.
Kunagi tegin igaks oma sünnipäevaks "Luikesid", need on keedutaigna ja kohupiima-vahukoore täidisega nö. koogid. Tuli välja, et peale Jannoga tutvumist ma pole neid kordagi teinud. Nüüd siis peale 7 aastat pausi tegin neid taas Marianni sünnaks. Tulid isegi täitsa hästi välja, kui mainimata jätta, et terve pannitäis luige kaelasid läks kõrbema.

Margus ja Anne perre sündis pisike tütar Meribel, tegin üle pika aja midagi õmblusmasinaga. Valmis siis kirju lapitekk, kus hea pikutada ja mängida. Taaskord peab ütlema, et oma kätega on asju väga mõnus valmistada.

Väike ja suur unimüts

Mõnikord oleme nii väsinud, et ei ole oluline kuhu pea padjale paneme...uni tuleb kohe.
Tavaliselt Kerlin jääb väga hästi ise magama, aga ikka tuleb ette päevi kus tal on emmet ja issit kõrvale vaja, et uni tuleks kiiremini.

Tavaliselt ma pikutan oma voodis, kuid ükspäev jäin kogemata tema väikesesse võrevoodisse magama ja Janno kasutas võimalust pildistamiseks.

Mõni päev tagasi Kerlin värvis vildikaga küüned ära ning ütles siis, et ta lakkis küüned punaseks. Riidlesime natuke ja pesime käed ära. Viimasel ajal on ta hakanud pidevalt ütleme, et ta ei saa midagi teha (näiteks prügikasti lahti), sest küüned on lakitud...päris naljakas on seda kuulata...kellelt sa seda küll õpib:)
Üks üpris naljakas muutus on toimunud ka tema käitumises. Enne magamaminekut on meil tavaks saanud muusika mängima panna ja tantsida...nüüd Kerlin lisaks sellele on hakanud muusika saatel käed puusas kõndima nagu mannekeen. Nii palju toredaid hetki.

Täna ta näiteks mängis klaverit kodus ja laulis ka - väga hästi tuli välja. Kerlini laulusõnad on aga seotud tema päevaste tegevustega, kellega ta mängis ja mida tegi ning sellest tekibki laul. Lisaks sellele on tal päris mitmed lastelaulud peas, Janno on sel aastal talle enne tuttu jäämist päris sageli laulnud, tore on alt ukse tagant vaikselt pealt kuulata kuidas nad laulavad koos või loevad jutukesi. Kerlin teeb kõik meie päevad eriliseks!

Kelgutamas oleme ka päris mitu korda käinud. Tavaks on saanud igal pühapäeval meie lähedal väikesel mäel 15-20min kelgutada ning peale seda Kerlini ujumistrenn minna. See päev on lapse jaoks üsna väsitav ning magamaminek on seega ka palju varajasem kui tavaliselt. Laps puhkab uueks nädalaks hästi välja. Kelgutada meeldib talle väga, ta naudib just mäest alla laskmist...

Peod...

Mõnda aega tagasi said kaks last aastakese vanemaks. Karl Stefan on nüüd kolme aastane ja Emilia kahe aastane. Saime Kerliniga ka nende pidupäevasid tähistamas käia. Peod toimusid mängutubades, lapsed mängisid ja lapsevanemad sõid peotoitu...

Kerlini jaoks on need 3 tundi mängutoas muidugi super toredad ja hiljem ta ikka alati küsib, et "emme, millal jälle".

Siin veel mõned pildid, mis tegime Kerliniga enne aastalõppu. Janno oli tööl ning meie läksime Raekoja platsile kuuske vaatama ja hobukaruselliga sõitma. Ilm oli nii külm, et ostsime endale poest soojemad sokid ja riided:). Hoolimata sellest jäime ikkagi uuesti nohusse ja köhasse. Peale seda ostsime Kerliniga endale uued-eriti soojad talvejoped, et saaks väljas jalutada ning külma ilma nautida:)...aga ikka on külm...

 Selle pika päeva lõpuks oli aga Kerlin nii väsinud, et uni tuli keset elutoa põrandat - pool puzzlet koos ning järgmine nuppki alles käes. Uskumatu kuidas uni suudab väikese lapse jalust niita:D.

Käsitöö ja teepidu

Vahepeal oleme Maari-Liisaga päris mitmed karbikesed teinud, tema muidugi hulganiselt rohkem kui mina...aga esmapäeviti on tavaks saanud Janno trenni ajal Maarile ja Emiliale külla minna. Lapsed mängivad teepidu ning meie lõikame ja keebime.

Kahjuks olen mitmest karbist pildi unustanud tegemata ning need enne ära kinkinud. Mõned näited siin aga olemas. Vahepeal on väga hea tunne midagi enda kätega valmis teha...oleks vaid rohkem aega või oskaks seda muude kohustuste juurest paremini võtta.

Tavaliselt Kerlin ja Emilia tahavad ka oma käe meie karbikeste külge panna või vähmalt joonistada koos meiega. Nende eesmärk on meid aidata, et tulemus oleks ikka veel ilusam:). Viimane kord kui Maaril külas käisime mängisid lapsed teepidu. Neil oli oma kööginurk, soe tee ja maitsvad küpsised ning kogu aeg oli teed juurde vaja, sest neile see nii maitses ja tassid said aina tühjaks. Kuna tee oli päris soe, siis pidi sellele peale puhuma, et juua:D

Elerin käis ka üle pika aja Eestis ning tegime Maari juures väikese istumise, jõime shampust, tantsisime, sõime ja ajasime juttu...loomulikult tegime pilte ka:). Nii tore on koos olla.

 

 



Aastavahetus Hiiumaal ja Janno sünna

Nüüd siis alles jõuan oma postitusega aastavahetuse juurde. Selle 2012 aasta ära saatmiseks sõidsime Hiiumaale kohe päris mitmeks päevaks. Reeno, Kris, Ruppert, Urmet, Margel, Oliver ning meie. Valmistasime maitsvat süüa, mängisime mõningaid mänge, käisime saunas.

31.12 tegime väikese jalutuskäigu randa ja hiljem kohvikusse, seejärel valmistasime koos süüa ning nii see aastalõpp aina lähenes.
Kuna meiega koos aastavahetust olid veetmas ka 5 aastane Oliver ja mõnus suur koer, siis Kerlin oma lõunaund näha ei tahtnudki vaid oli terve päeva kuni õhtuni üleval, käis saunas ja ootas keskööd. Mõned minutit enne südaööd panime riidesse ja läksime välja, vihma sadas ja ilm oli üsna kehva. Südaööni oli aega nii 3-4 minutit, ning siis ma märkasin, et meie laps on issi kukil magama jäänud. Ta tuikus seal üleval issi õlgade peal ja silmad olid täiesti kinni...see oli üsna uskumatu viis magamiseks ning isegi naljakas.

Laps oli nii väsinud, et magas kogu aastavahetuse maha, ükski rakett tema und ei seganud. Pärast viisime ta tuppa ning see uni kestis hommikuni.

Järgmine päev mina ärkasin natukene varem, et issi sünnipäeva puhul kõigile maitsev hommikusöök valmistada...tegin 1.jaanuari hommikuks kõigile meile palmisaare, mis tooks ilusad päevad tervesse uude aastasse.:)