Päikseline nädalavahetus ja Kerlin on maal

Nädalavahetus oli päikseline.

Laupäeval veetsime oma päeva linnapeal. Mina olin pokkeridiileriks ja Kerlin ning Janno käisid mind vaatamas ning hiljem kolasid ehituspoodides ning tegime pisikese shoppingu kingapoodi.

Pühapäeval oli lihtsalt superilus ilm. Kella ühe ajal olime Tabasalus ja mõtlesime sinna pähklile minna, kuna olin oma silmaga umbes kuu tagasi näinud, et neid on seal palju. Saak oli väga hea, 2 tunniga korjasime kahepeale 6.8 kg. Kerlin magas vankriga meil kaasas ja viimased pool tundi aitas ta minu pähkleid kotist uuesti puude alla tagasi tõsta:)...et ma saaksin nende üleskorjamisest jälle suurt rõõmu tunda. Tal oli kummikud jalas ja nendega ta ei oska ennast maast uuesti püsti ajada...kui kukub murule, siis teeb hädakisa ja kutsub appi. Hiljem läksime koju ja selgus, et meie väikesed plaanid uue nädala lapsehoiuks ei läinud päris nii kuis lootsime. Seetõttu viisin Kerlini paariks päevaks vanaema juurde. Käisime vannis, et uni tuleks veelgi parem. Kerru kallistas mind terve õhtu nagu oleks ette tundnud, et ma ise ära lähen. Hommiku 6 ajal sõitsin tagasi linna, et Janno peale võtta ja tööle tulla. Üsna raske südamega jätsin ta sinna, kuigi tean, et talle seal meeldib ja vanaema-vanaisa teda hästi hoiavad...aga ikkagi on raske. Kuna selle töölemineku otsuse juba tegin, siis ei taha ka allaanda ja loobuda. Paari kuu pärast oleks juu niikuinii vaja tööle juba minna. Küllap saame hakkama, siis ongi jällenägemise rõõm seda suurem:).

Õhtusöök 15'le

Eile algas meie seltskonnas uus hooaeg üritusega "Õhtusöök teadmata arvul inimestele-as seen on TV". Esimene õhtusöök toimus meie kodus. Kursafoorumis registreeris sellele üritusele umbes 15 inimest ja lisaks 3 last. Maja oli rahvast täis ja süüa pidi tegema palju-palju.
Pingutasime vist isegi natuke üle, sest külalised arvasid, et me nuumasime neid. Õnneks söök tuli väga hästi välja ja Janno oli päeval päris mitmed ettevalmistused ära teinud.

Kerlin oli külaliste üle õnnelik. Ta on ikka nii suur juba, et saab ise külaliste keskel hakkama, küsib endale ise süüa ja juua, leiab endale ise mängukaaslased ja ajab külalistega juttu.

Emme-issi saavad teha enda toimetusi ja ei pea tema pärast üldse muretsema. Eile oli ta tõesti superhea laps - jagas külalistega oma mänguasju ja toitu, ei kartnud kedagi, oli väga heas tujus - naeris ja tantsis:D.

Õhtul kallistas külalisi lahkudes. Praegu ta on väga külalislahke ja ei ole oma mänguasjadega kitsi. Eks see kadedus tuleb ka mingi vanusega...aga ehk ta ongi lahke tüdruk - nii me juu üritame teda õpetada ka.

Helin jäi ööseks ja kui külalised olid ära läinud, siis nad kordamööda üritasid üksteise naeru üle trumbata. Kerrut ajas naerma, kui Helin kõvasti naeris ja Helin naeris et Kerrut naerma ajada:).

Nii tore oli üle pika aja kõiki kalleid kursakaaslasi ja sõpru näha. Nüüd saame järgemööda teiste pool õhtusöögil käia. Kõige toredam on muidugi, et Kerlin seda kõike ka väga nautis.

Täna käisime bowlingut mängimas. Laps oli meil ikka kaasas:). Mina sain 126 punkti ja Janno 112. Kerlin skoori kirja ei saanud, üritas küll, aga me ei lubanud. Tema jälgis kõike toimuvat kõrvalt ja jõi kõrrejooki.

Suve lõpp

Nüüd on see siis juhtunud.Soetasime endale uue elamise ning selle asjaajamistega on väga palju tegemist olnud niiet blogi on jäänud täitsa tahaplaanile.

 Vahepeal oleme Kauriga käinud teiste laste sünnipäevade, kus Kaur mängumaadel kuidagi alati suundub kööginurka tegutsma, kuigi viimane kord oli ta liu laskmisest ka väga elevil. Ühele sünnipäevale oli isegi Pipi tellitud, aga pojal oli temast täiesti üks kõik. Tegutses ikka edasi nagu poleks midagi põnevat toimumas. Aga põnev oli ka trummidega mängida ning jälgida ka teisi lapsi.





Mõni nädal hiljem kui issi oli reisile läinud käisime pisikese Samueli sünnal, kus jällegi võis Kauri leida kööginurgast.
Issi reisile minekul sai poja kuidagi kohe aru et issi koju magama ei tule ning nõudis endale issi magamiskohta ning keeldus katekooriliselt oma voodis magamast. Üldiselt saime kahekesi kenasti hakkama ainult issi hääle peale telefoni sai kõvasti nalja.

Nädalavahetusel käisime Vabaõhumuuseumis Leivapäeval ning Kaurile sai soetatud ka pisike tool, mida ta nüüd mööda tuba ringi veab ning istub igas nurgas kuhu mahub.
Kahjuks aga esmaspäeval lasteaeda minnes selgus et meil vist on silmapõletik ning emme kutsuti kohe lapsele uuesti järgi ning sellest saati oleme kodus olnud ning ootame mis arstitädi meile neljapäeval räägib.

Siki käis  meil külas ning sai käidud koos jalutamas ja pärast hiljem meil süüa tehtud. Siki küpsetas ka maitsvaid vahvleid. Kaurile meeldis küll pigem neid rohkem purustada, kui süüa. Aga vähemalt osa leidis tee suhu.





 Samuti sai käidud veidi shoppamas ja poja sai endale oma esimesed kummikud ning koheselt sai proovitud ka nendega mööda tuba ringi tatsata. Aga kaua see eksperiment ei toiminud, sest ikkagi võõrelemendid olid jala otsa topitud ning seetõttu oli neist ikkagi kiiremas korras vaja lahti saada, sest poja ei saanud aru miks need vajalikud on, pigem jäävad ju käimisele jalgu.



Eelmine nädal käisid ka Kerlin koos Janno ja Maarjaga meil korra külas ning selle puhul sai tehtud ka muffineid, minu puhul siis esimest korda elus, välja tulid täitsa nämmad, vähemalt minu meelest. Kerlin on vahepeal ka väga asjalikuks läinud ja mängis Kauri mänguasjadega väga asjalikult ning Kaur üldiselt lasi ka Kerlinil rahulikult tegeleda ainult aeg ajalt võttis ikka need mänguasjad ära, sest ju tal oli ka vaja just sellega siis mängida kui Kerlin tahtis.

 Eile tuli ak onu Rauno Kaurile külla, ning emme ja issi said korra kahekesi kinno minna. Kaur sai aga onu Raunoga möllata;)

Ronija

Viimasel paaril päeval läheb Kerrul vaid hetk selleks et:

1. sikutada tool laua alt välja

2. ronida toolile

3. ronida toolilt lauale.


Eile oli ta seal ühel korral koguni püsti ja jõi tassist piima.


Ning teine kord oli lauapealsest kausist omale kanget piparmündi nätsu suhu toppinud ning puristas seda maitset siis suust välja.

Täna siis jälle laual.

P.S. kui teda mingi tegevuse juurest kaks korda järjes ära tuua, siis ta teeb mõlemal korral küll väga valju kisa, kuid kolmandat korda enam ei ürita pätust teha - mõnda aega vähemasti :)

Nädalavahetus maal - suur kartulivõtt

Möödunud nädalavahetuse veetsime maal. Tegime palju tööd - korjasime kartuleid, käisime pähklil, viilutasime õunu, mehed tegid natuke remonti ja pesid autosid:). Kartulivõtt kujunes väga pikaks, kuna vihma sadas pea terve päeva. Käisime põllul mitu korda, vahepeal läksime koju vihma eest peitu. Saak oli väga hea ja kartulid on nii nii suured.


Pähklisaak oli ka superhea, tuul oli kõik pähklid juba puu alla ajanud ning meie ülesanne oli need lihtsalt sealt ülesse korjata:D.

Kerlin jutustas maal väga palju, tal on viimasel ajal üha rohkem tekkinud komme pudikeeles vastu rääkida. Kui tema käest midagi küsida, siis ta räägib väga ilmekalt ja tugeva häälega vastu - vahel kasutab ka käsi, et ennast paremini väljendada - väga naljakas on seda vaadata.

Mirjam tõi Kerrule esimese pulgakommi. Talle see väga meeldis ning kui talle midagi väga-väga meeldib, siis ta tahab selle eest kõiki musitada. Väga armas pisike musutaja. Maal olles ta ei karda kedagi, olenevalt päevast ja tujust ronib kõigile korda-mööda sülle:).




Grete väga hoiab Kerlinit - mängib ja sõidutab teda - nad saavad hästi omavahel läbi. Grete isegi vahetas Kerrul mähkmeid:). Tundub, et meil on uus väike lapsehoidja olemas.
Janno on viimast nädalat nüüd puhkusel, päris kindel ei olegi, mis meist edasi saab.

Keerulisemaks läheb kõik kohe kindel. Praegu on nii hea Kerlin koju magama jätta, sest tal on hommikuti pikk uni, kahju oleks teda äratada.

Kerlin sõi maal ka natukene soolast - talle maitses kartulisalat...üldiselt on aga lõunasöök ikkagi üsna suur probleem kahjuks.

Viimasel ajal on lapsel ka uus lemmiksõna - ta ütleb "anna, anna". Üritan talle rohkem viisakust ka õpetada, pidevalt palun tal öelda "palun anna", kuid tundub, et palun on siiski natukene raske sõna veel tema jaoks. Ühe uue asja on ta veel õppinud, kui kaka on juba püksis, siis ta ütleb "kaka":). Tänasest hakkas ta veel Gretet ka nimepidi hüüdma. Muidu on meil kõik super, laps on väga tubli ja viisakas - pisike mürakaru:D.

Jälle palavik

Kerlin on jällegi endale pisikese pisiku külge saanud. Kuna ta on paar päeva haige olnud, siis seetõttu ka natuke jonnisem ning mõned ööd meil kaisus maganud.
Tegelikult on see lapse kaissu võtmine nii mõnus, aga lubame tal meie voodis magada vaid siis, kui ta ikka haige on...muidu on igalühel oma voodi:D.




Muidugi pole ta nüüd juba pool nädalat ka väljas käinud ning toaski oleme teda soojemalt riidesse pannud kui muidu.
Vahel ta on olnud pool õhtut hommikumantliga...ta näeb sellega nii vahva välja - nagu pisike suur inimene.


Soolase söömine on endiselt väga keeruline, Janno lubas oma puhkusega kindlasti lapsele soolase toidu söömise uuesti selgeks õpetada. Tulemust aga ikka veel ei ole - ainus mis ta sööb on leib, juust ja liha sõrmede vahelt...kartulipudru puristab viimse piisani suust välja. Keeruline!

Eile käisin ühte lastehoidu vaatamas ja loodan, et kui ta uuest aastast lasteaeda läheb, siis teiste lastega koos ta õpib ilusti lõunat sööma. Koos teistega on see soolane toit ka kindlasti maitsvam:D.

Kerlin on issiga nädal aega koos kodus olnud

Eelmine nädal sai minust tööinimene ja esimene nädalgi juba seljataga. Silmad ja selg väsivad ära, pole harjunud juu enam 8 tundi arvuti taga olema. Küllap sellega ka jälle ära harjun. Tööd ma väga pole teha saanudki, sest päris palju aega võtab kõikide nende süsteemidega tutvumine. Olen aga aru saanud, et konfiguratsiooni inseneri töö on küllaltki rutiinne ja samas nõuab ka palju insenerilikku mõtlemist:D. Eks aja jooksul saan selgema pildi.

Nüüd on Kerru Jannoga kodune. Igal hommikul tööle minnes nad jäävad minust magama. Kerru on isegi teinud unerekordeid - pisike unimüts. Tavaliselt ärkab ta ikka natuke enne kella 10, sööb issiga putru ja mängib ning 1 ajal hakkab vaikselt jälle ära väsima. Kerlin ei ole praegu mind küll päeval taga igatsenud, aga issiga on talle alati meeldinud mürada. Janno pühendab oma aja kõik talle...mulle väidab, et kuidas üldse lapse kõrvalt saab nõusid pesta või koristada:D. Tegelikult saab väga hästi, sest tüdruk mängib rõõmsasti iseseisvalt ka.

Kui koju jõan, siis musutame ja kallistame Kerliniga päris tükk aega - see on nii armas ja ma iga päeva lõpus ootan seda juba väga.

Eile laadisime Mareki autol akut ja Kerlin sai autoga 10 meetrit sõita. Ta istus seal autos pärast pikka aega üksi ja vahetas käike ning katsus käsipidurit - üldse ei tahtnud välja tulla. Oli nii õnnelik:).

Pühapäeval käisime jooksmas 10 km. See oli üsna raske isegi. Janno jooksis peale ühte kilomeetrit minema, sest ta arvas, et suudab rohkem. Peale 7 km jõudsin talle järele - ta arvas, et see pole võimalik ning jättis oma joogitopsi joomata ning kihutas mulle järele.

Viimased 3 kilomeetrit jooksime enam-vähem koos ning finiseerisime täpselt sama ajaga:). Samal ajal kui meie jooksime laps magas Ingridi juures rahulikku und. Aeg oli meil 55.49, ma olen väga rahul.

Nädalavahetusel käisid Janno vanemad külas. Vanaema mängis lastega ja pidi neid mõlemaid korraga süles hoidma. See oli päris naljakas, kuidas nad mõlemad arvasid, et vanaema peaks just tema sülle võtma. Kerlin oli natuke leplikum, Kaur aga ei olnud väga nõus, et Kerru temaga samal ajal vanaema süles istuma peab.

Toredasti kaklesid vanaema pärast:D.

Muidu möödus nädalavahetus üsna kiiresti ja rahulikult. Järgmine töönädal algas juba nii ruttu nagu poleks nädalavahetust olnudki ning täna juba teisipäev.

Kahjuks Kerlin jäi haigeks. Eile õhtul oli mul tunne, et tal võib väike palavik olla...siiski käisime veel kolmeveerand tundi vannis, sest ta nii väga tahtis sinna juba riietega sisse ronida. Öösel aga tõusis palavik ja laps magas üsna rahutult. Raske oli hommikul tööle tulla, oleks tahtnud ka koju jääda. Janno võttis ta kaissu ja nad magasid peale minu äraminekut rahulikult edasi.

Neljapäeval oli meil juba lapsehoidja:). Kuna Janno pidi minema tööga seotud üritusele, siis olid Sirli ja Henrik nõus meile tulema ning Kerliniga mängima. Tol päeval mina unustasin vankri autosse - ma ei teinud seda meelega, et Jannole tagasi teha...lihtsalt läks nii. Igaljuhul Janno pidi kindlal ajal kodust lahkuma ning Sirli pidi isegi lapse tuttu saama. Nad olid unelaule laulnud ja Kerlin oli kõik nukud endale voodisse kaissu võtnud. Tundus, et nad said superhästi hakkama ja ma olen talle ühe lapsehoiu võlgu:D

Kerlin sööb nagu suur tüdruk

Video meie tubli tüdruku kohupiimakreemi söömisest:). Lusikas läheb täitsa otse ja õigetpidi suhu:D

Liisbetil külas, nädalavahetus maal ja emme läks tööle

Eelmise nädala reedel külastasime üle pika aja jälle Triinu ja Liisbeti. Henrik, Liisbet ja Kerlin väga palju koos mängida ei tahtnud, aga üksteist kiusama ka ei hakatud:). Lapsed väsisid kõik üheaegselt ära ning seejärel veetsime 2 tundi natukene vihmases Tabasalus jalutades...Kerru oli loomulikult jällegi kõige suurem unimüts.

Eelmine nädalavahetus olime maal. Tahtsime hirmsasti minna kukeseenele, aga kahjuks meie kandis neid pole...seega läksime hoopis pähkleid korjama. Sel aastal pidi olema rekord pähkliaasta. Meie kodu lähedal metsas on palju pähklipuid, kuid saak ikkagi nii suur ei olnud, samas aga kurta ka ei saa. Mõne tunniga saime kausi täis. Kerru mängis vanaemaga kodus, sest sel aastal on ka palju puuke ja ei julge riskida teda metsa kaasa võtmisega.

Maal lõpetasime tüdrukute magamistoa remondi, meie Kerliniga aitasime tapeetida. Mina lõikasin paane välja ja Kerlin üritas neist enne seinapanekut tükki kätte saada. Õnneks saime enne jaole, kuigi tapeeti jäi üle, oleks saanud lõhkise asendada.

Pühapäeval pandi garaazži katusele plekki, meie loomulikult vaatasime kogu tegevust pealt ja kasutasime istumiskohana Martini mootorratast, mis oli tütre jaoks väga põnev sõiduriist. Seal peal olles tegi laps järjepidevalt prõnn-prõnn:)...üritasime ka tõukerattaga sõita, kuid selle jaoks on laps alles natuke väike. Koeri Kerlin ikka kardab väga ja Bosse jooksis ta maal korra pikali ka. Koer on nii suur, et ei tunneta enda lähedal väikest tüdrukut. Tundub, et koertega harjumine võtab veel aega.

Esmaspäevast hakkasin mina jälle üle hulga aja tööl käima. Hommikul on väga raske ärgata, tahaks nii veel magada:). Tööl on aga päris põnev ja ei saa nuriseda. Alguses ikka palju tegemist erinevate paroolide ja õiguste saamisega - kõik võtab aega. Mulle tundub, et mida rahulikumas tempos ma asju omandama ja tegema pean, seda parem mulle endale. Ei taha suurt töökoormust, sest laps juu ootab mind issiga kodus, et mulle musi anda ja uksele vastu joosta...ta on ikka väga armas musutaja meil.

Eile Jannol oli rahvatantsu hooaja avamine ning tagasi koju tulles oli tal kaasas šhampus, juust ja lotopilet. See oli küll mõnus üllatus ja ma võitsin 10 eurot:D. Ma polnud nii nii kaua midagi võitnud. Tundub, et tööaasta algas edukalt. Eks näis, kuidas me hakkama saame kui Janno puhkus läbi saab, peab vist ikka vanaema peale lootma esialgu:). Endal ka natuke raske, et ei saa lapse juures olla, aga kindlasti teeb see Kerlini veel iseseisvamaks ja tublimaks:)

Külalised meie uues kodus ja ujumas üle pika vaheaja

Oleme rõõmsalt oma uues kodus külalisi vastu võtnud.

Eelmine nädal külastasid meid Sirli ja Henrik ning vanaema ja vanaisa. Kuna ilm oli kole ja väga vihmane, siis veetsime oma külalistega aega toas.

Kahjuks ei saanudki Henrikule meie batuuti tutvustada, Kerrukas on täitsa hulluke seal hüppamise järele. Toas sai aga kohvi juua ning kooki süüa. Tegin ka isetehtud leiba, seda peab üle kahe nädala tegema, muidu juuretis ei ole enam hea:).

Väga äge on meil siin uues kodus ja külalistega mängida on ikka ka palju rohkem ruumi...ainult trepid on natuke ohtlikud. Henrik ja Kerlin musutasid üksteist suure rõõmuga ja loomulikult ei tehtud musu põsele, vaid ikka otse suule:). Seda oli väga lõbus pealt vaadata, Kerru pidi lausa kükitama, et poisi suule pihta saada.

Vanaema oli kaasa küpsetanud väga maitsva koogi, mille me peaaegu päevaga suutsime ära süüa.

Loomulikult tõid vanaema-vanaisa niipalju süüa, et me peaaegu poodi ei peagi minema:D... külmkapp on head ja paremat täis.

Sellel päeval oli meie tütrekesel ikka nii hea uni, et lõpuks ajasin ta lausa ülesse, et vanavanemad ikka enne äraminekut saaksid temaga juttu ajada.

Päevake hiljem käisime lapsega Kalev Spas, see oli nii kosutav. Alguses mõtlesime Jannoga kordamööda ujuda, kuid lõpuks veetsime terve õhtu Kerlini seltsis lastebasseinis ja soojaveebasseinides:). Lastele on seal väga ilus basseinike tehtud, veeliumägi, veekosk ja veejoaga loomakesed. Endalgi oli seal väga mõnus.
Jannol õnnestus oma ujumispüksid ära lõhkuda...kui ma avastasin, et tal pool tagumikku paljas oli, siis ta süüdistas mind, et ma kindlasti lõikasin tema pükstesse augu juba kodus, et nalja saaks:D. Sellisteks asjadeks ma veel võimeline pole:D...kohapeal oli aga suhteliselt naljakas vaadata, kuidas Janno kaks kätt pepul ringi liikus:D

Meie tütar

Kerru proovis endale ka rahvarõivaste mütsi ja vööd, vöö sättimisega pidi emme natuke kaasa aitama.

Täitsa nunnu nägi välja. Varsti peaks Kerlini Kihnu seeliku ka kätte saama ja siis saab ta rahvatantsu trenni saata:). Tundub, et talle tantsida meeldib, mida kõvem ja rütmikam muusika, seda rohkem pepu liigub:D.

Praegu on õuna ja pirni aeg ja kui kusagil on mõni puuvili Kerru käe ulatuses, siis ta loomulikult saab selle kätte ja hakkab seda kohe sööma. Ütleme nii, et kõht käib päris korralikult läbi:).

Kerlin jutustab väga palju, kuid kahjuks enamus sõnadest ei saa ikka aru. See päev saab päris lahe olema, kui ta suudab mulle terve lausega vastata. Lemmiksõnaks on tal vaieldamatult aitäh:)

Uus kodu, muinastulede öö ja teatetants

Pea kaks nädalat tagasi kolisime uude kodusse Laagrisse. Sellega harjumine ei võtnudki väga kaua aega, tegelikult on ikka väga mõnus kui on rohkem ruumi:). Lapsega on ainult natukene raskem, sest ta tahab hullupööra mööda treppe turnida ja see natukene ikka hirmutab mind - ta jalg ei ole veel nii kindel, et ma teda 100% usaldada saaksin. Teisel päeval aga juba koristasime Kerrukesega vannituba ning siis muidugi läksime koos vanni. Väga mõnus oli! Peale vanniskäiku panime mõlemad hommikumantlid selga ja tundsime ennast koduselt.

Möödunud nädalavahetusel olid vast selle aasta kõige viimased korralikud suveilmad. Olime päris tegusad - niitsime kodus muru, ladusime puid ja ma isegi rohisin natuke. Peale lõunat sõitsime Tallinnast 30km välja Linnode juurde. Seal oli ilm veel ilusam ja soojem. Grillisime korralikult ja käisime muinastulede ööl. Selle ürituse raames süüdati erinevates randades samaaegselt lõkked...väga romantiline:D. Meile meeldis ja õhtu oli supersoe ja suvine - jääme seda mõnusat suve küll taga igatsema. Kerlin pidas ka väga kaua vastu, tundub et tallegi meeldis.

Pühapäeval magasime kaua ja sõime hommikusööki alles 11 ajal.

Janno sai võtta esimese lonksu oma kohvist, kui helises telefon ja uuriti millal Janno jõuab oma teatetantsu punkti, kuna ta oli juba 10 min hilinenud. Siis hakkas meil kodus ikka paras mürgel, Janno oli lihtsalt selle tantsimise ära unustanud, õnneks tantsurong oli natukene ajagraafikust maas ja kõiki tantsijaid paluti punktidesse piisava ajalise varuga. Jõudsimegi õigeaegselt õnneks:D. Tantsiti jutti 8 päeva ja nii päeval kui öösel - uskumatu üritus ja tuleb välja, et täitsa tehtav. Kõik see lõppes Raekoja platsil ühe suure Kägara tantsuga, rahvast oli kogunenud päris palju vaatama ja kaasaelama. Loomulikult olime meie Kerruga ka publiku hulgas - lehvitasime väikest lipukest ja tegime pilte. Viimase tantsu tantsis aga Janno ühe oma lemmiknaisega, Kerliniga. Pärast tantsimist läksime küpsetasime Kaupo juures õunakooki ning sõime seda jäätisega - nii nämma. Niii need päevad siis kiirelt mööduvad ja mul ei ole üldse aega koristada ega triikida - õudne:D.