Soomaal tehtud pildid juuli lõpus

Lõpuks ometi oleme kätte saanud juuli lõpus Soomaal tehtud pildid. Mõned fotod olid päris ilusad. Pildistamas käisime Kerru vanavanemate 40ndal pulmaaastapäeval

Meie igapäevased tegemised

Tundub, et sügis on hakanud vaikselt kätte jõudma. Käisime nädal aega tagasi maal ja puudel on õunad ja pirnid juba täitsa valmis. Kerlin on väga suur ploomi, õuna ja pirni sõber. Õunad tuleb tema eest kõrgemale tõsta, muidu ta

võtab mõlemasse kätte ühe õuna ja sööb siis neid kordamööda ja varsti läheb võtab uued...ta ei tunneta piire - võib süüa neid nii kaua kuniks kõht on täitsa lahti. Kahjuks laps saigi endale eelmine nädal mingi viiruse. Kõhugripp ja palavik ja nohu ka päris korralik. Käisime Kauril lasteaias ükspäev järgi, ehk õnnestus juba sealt mingi pisik saada, mis Kerrule kohe külge hakkas.
Maal olles leidis Kerlin endale loomulikult kasti, kuhu ta sisse ronis ja ootas, et talle sõitu tehakse. Tundub, et sellest on saanud tema jaoks üks mängimise viise ja vanaema sõidutab teda kastis natuke aega hea meelega. Kahjuks laps ei oska leppida natukese ajaga, talle on vaja alati rohkem ja rohkem:)

Vahepeal on meil käinud ikka mõned külalised ka. Näiteks ükspäev käisid meie pool Kadri ja Mihkel. Mängisime lauamänge ja sõime kooki. Kerru ei jäänud sammukestki maha, temal oli vaja ikka ka kõiki lauamängu nupukesi katsuda. Õnneks ta on hakanud natukene keelamisest aru saama, kuid tuleb ka ette väga jonnakaid olukordi. Külalised meile aga meeldivad väga.
Nädal tagasi nägime paaril päeval ka Sirlit ja Henrikut. Lapsed olid üsna asjalikud ja mängisid. Juhtus ka seda, et Kerru pani oma sõrme Henrikule suhu ja poiss kasutas võimalus ja hammustas:).
Kerlinil on päris pikka aega olnud komme oma sõrme teiste suhu panna ja selle väikese hammustamisega see ikkagi ära veel ei kadunud. Teinekord talle ei meeldi lusikaga süüa ja siis ta kastab ka sõrme toidu sisse ja pistab selle siis endale suhu ja siis jagab seda toidust sõrme ka minuga:D. Selline ta meil lihtsalt on, küllap see komme kaob ka ajapikku ära. Kõik halvad kombed on juu mööduvad ja ainult head asjad jäävad külge:).
Kerlin on ikka väga väga asjalik ja armas ning praegu on selline periood, kus talle meeldib meeledult meid musutada ning siis selle eest veel aitäh öelda - see toob ikka alati nii meile kui ka talle naeratuse näole. Lapsed on nii toredad, eriti enda oma.

Meie augusti kuu esimene nädal

Lõpuks olen blogiga jõudnud niikaugele, et saan kirjutada augusti esimesest nädalast...

See kuu tõi kaasa palju muudatusi.
Esiteks Kerlin ei saagi enam üldse rinnapiima ja ta on lõpuks sellega ka harjunud ja leppinud.
Teiseks on Kerrust saanud väga osav kõndija ja võib öelda isegi jooksja.
Kolmandaks on lapsel kasvama hakanud lisaks 2 alumist hammast - järjekorras siis 7s ja 8s hammas.
Kõige suurem muutus on vast ikkagi see, et me pakime oma asju ja hakkame kolima...oleme kõik väga põnevil.
Veel üks tore uus asi on ka see, et Kerlin õppis ära kõrrega joomise. Tegin meile ükspäev jäätisekokteili ja ta nii väga tahtis seda juua...nii kaua proovis, kuni selle joogi mööda kõrt lõpuks suhu sai.
Nüüd olen talle paaril korral väikesi kõrrejooke ostnud:)


3ndal augustil kohtusime üle pika aja jällegi Triinu ja Liisbetiga. Betti on kasvanud nii kiiresti suureks ja on eriti asjalik juba...lapsed kasvavad ikka liiga kiiresti.
Tol päeval oli supermõnus ilm ning me pikutasime ranna ääres murul, jutustasime ja mängisime lastega. Kerlin ja Liisbet said üksteisega päris hästi juba hakkama, veeretasid palli ja võtsid teineteise käest asju ära...rohkem muidugi haaras Kerlin mänguasju endast pisema tüdruku käest. Praegu kehtib ikkagi see, kes on suurem ja tugevam, see saab endale. Suvel on nii hea lihtsalt olla, tegeleda lastega ja pikutada rannalinal - nii mööduvadki kõige paremat suvepäevad.
Õhtu lõpuks koju jõudes naeris Janno minu päevitust, olin olnud enamus ajast päikese poole ühe põsega ning seetõttu oli mul pool nägu pruunim:). Juba paari päevaga see tõmbus tagasi, aga tundub et päike oli tõesti väga intensiivne.

Reedel käisime grillimas ja lauamängu mängimas väikese Joanna, Aigi ja Ivo pool.
Päeval Aigi hoidis paar tunnikest meie last. Ta sai väga hästi hakkama ning ka Kerru oli tubli olnud. Ainult korra kohe peale ärkamist oli läinud uksele ja emme karjunud. Kui emmet ikkagi ei tulnud, siis oli Aigiga leppinud. Lapsed mängisid omavahel, siis tudusid ning kiikusid, õhtu lõpuks sõid üksteise võidu kamapallikesi ja vahvleid.
Väga-väga lahe õhtu oli.

Pühapäeval oli laps Ingridi pool, sest me Jannoga läksime ennast saates "Rahaauk" proovile panema. Loomulikult oma rumalusest kaotasime kõik. Olin päris kurb kohe mitu päeva peale seda...ei teagi miks. Lihtsalt oleks võinud juu paremini minna...kahjuks alati ei saa mida tahad.

Esimesed päevad lasteaias

Kaur hakkas meil edukalt lasteaias käima. 15. augustil oli siis see tähtis sündmus, mis emmega koos sai mindud lasteaeda. Emme valmistus ikka põhjalikult ette, niiet vajalik nimekiri asjadest sai muretsetud ja töölt ka vaba päev võetud. Peale esimest 10 minutit visati aga emme välja ning kästi tagasi tulla enne lõuna uinakut. niisiis pidi emme kõrvad lontis minema minema ning esimene lasteaia päev jäi mul vahele. Aga kui Kaurile kella 12 paiku järgi läksin siis ei tahtnud poja üldse koju minna vaid ikka veel mängida, sest seal olid ju kõik põnevad ja uued mänguasjad tema jaoks.
Niisiis tuli esimene päev meil lõpetada ikkagi kisaga, sest poja lihtsalt ei olnud nõus lahkuma.
Esimese nädala jooksul see küll veidi muutus... nüüd hommikul veidi protestitakse, et miks emme küll kaasa mängima ei tule ning koju minemis ajal tullakse rõõmuga kaasa.
Niisiis võib öelda , et meie poja on täitsa tubli lasteaias käija ning kasvatavad kiidavad teda, et ta olla nagu vana kala juba.
Loodetavasti meil siis selles vallas probleeme ei teki.


Samuti sai ette võetud ka esimene Tivolis käik, mis pojale väga meeldis ainult kahju oli et nii väikestele väga atraktsioone polnud.

Maigrit ja Mihkel jälle külas...

Neljapäev oli meil väga tegus, nimelt lisaks sellele et poja koju tuli.. oli ka Kerlin meil külas ning Mihkel koos emmega tulid ka läbi.

Kõik lapsed said kenasti läbi, ainult Kerlin pigem eelistas vaadata poiste tegemisi kõrvalt, sest poiste energiatase oli veidi kõrgem.. ning tundub et poisid on veidi ülemeelikumad ka... või on lihtsalt Kerlin selline tasane tütarlaps... eks see hiljem paista.. ;)

Kaur on nüüd puhkuselt tagasi...

tere jälle kõigile...

See neljapäev siis lõpuks see juhtuski ja Kaur toodi vanaema ja vanaisa poolt uuesti emme-issi lapseks. Nimelt veetis ta ligi 3 nädalat vanavanematega maal.. Üldiselt oli neil seal kõik hästi ning toimetusi väga palju..

Paar pilti ka maal oleku ajast..

Aga see aeg sai kiirelt mööda ja poja jälle emme rõõmuks kodus tagasi..

Pärnumaal vanaema-vanaisa 40s pulma-aastapäev

Juuli viimasel nädalavahetusel jõudsime isegi veel Pärnumaale tagasi.
Plaanis oli pidada Kerlini vanavanemate 40ndat pulma-aastapäeva. Kinkisime neile ilusad suured toolid, millega on võimalik päikese käes istuda ja pikutada. Väga mõnus!

Õnneks oligi nädalalõpp veel enam-vähem ilmadega. Võtsime koduõuel päikest ning Kerlin mängis suures pesukausis ning piilus samal ajal koeri. Ta ei julge neid veel eriti silmist lasta, sest ta ikka kardab suuri loomi natuke. Samas õige ka, ei tohi juu kunagi liiga hulljulgeks muutuda.
Maal oli lapsel kaasas ka nukuvanker ja beebi, nendega ta mängib alati suurima rõõmuga. Tõstsin korra ka Kerru enda sinna vankri ja andsin talle nuku sülle ning tegin paar ringi sõitu. Peale seda laps tõstis nuku pidevalt vankrist välja ja tahtis ise sinna sisse ronida. Ei tohi ikka lastele lollusi õpetada, nad jätavad kõik nii hästi meelde ja nad ei oska kunagi piirduda ühe korraga, alati on vaja veel ja veel:).


Reedel käisime vanemate ja õdede-vendadega Soomaal pildistamas. Tellitud oli ka noor fotograaf, kes meid siis tunni jooksul erinevates kohtades pildistas.
Soov on ilmutada suur ilus pilt vanematekoju seinale, me pole päris pikka aega selliseid ühispilte teinud ja nüüd oli hea põhjus ja võimalus.
Kahjuks pole neid pilte veel kätte saanud, aga usun et need tulid päris head, sest ilm oli pildistamiseks mõnusalt vilu. Pilte tegime viljapõllul ja jõe ääres ning heinarullidel ja kividel.
Päris tore oli.



Laupäev oli meil kõige sisutihedam. Käisime Pärnu jõel lustipargis. Sõitsime banaanide ja tube'dega. See oli uskumatult vahva, suve üks mõnusamaid kogemusi. Kerlini vanaisa sõitis meiega kõik need hullud sõidud kaasa, tal ikka seda julgust ja energiat jagub. Poole päeva peale ärkas ka Kerlin vankris ülesse ning siis nad vaatasid meie veeseiklusi vanaemaga kaldalt pealt.
Tube tundus alguses päris hull, sest ma kartsin kukkuda, peale esimest ümberkäimist sain aga aru, et kukkumine on üks mõnusaim osa sellest seiklusest. Banaani peal olime 8kesi, vett pritsis nii palju ja ümber käisime enamjaolt paarikaupa, vaid üks kord kõik 8sa inimest korraga.
Sel päeval oli vesi nii soe ja kukkuda vette oli väga mõnus.

Vanaema käis ikka ka koos vanaisaga korra jõe peal vesirattaga sõitmas.

Õhtul läksime veel Kerru vanaonu naise 60ndale
juubelile.
Onu lapsed olid püsti pannud tõeliselt ägeda peo. Suur telk ja superhead söögid, vaadisiider ja -õlu, bänd ning isegi ilutulestik. Jannol jälle vedas, ta sai suure trobikonna naistega korraga tantsida. Bändimeestele ta muidugi ütles, et see tal tavaline, et 15 naist talle järgi jookseb.

Kerlin jäi üsna vara magama. Panime ta telginurgale ning laotasime peale suure teki. Kogu seda kisa ja kära laps magas nii rahulikult ja armsalt:).
Mõnikord lihtsalt uni on nii magus ja keegi ei suuda seda rikkuda.

Saaremaal

Juuli viimasel nädalal käisime üle pika aja jällegi Saaremaal.

Võtsime Kauri ka endaga kaasa, sest poiss jäi vanavanemate juurde kolmeks nädalaks puhkama.

Veetsime rahulikult aega Orissaares. Kahjuks väga kaua polnud võimalik Saaremaal jällegi olla, kõigest 3 päeva. Sõime marju ja grillisime ja puhkasime niisama.

Lapsed kiikusid ja mängisid liivakastis ning basseinis. Vesi on Kerru lemmik, talle meeldib mõnusasti seal sulistada.

Käisime ka Sandra sünnipäeval, kes sai juba 2 aastaseks. Tüdruk on väga tillukest kasvu võrreldes meie lapsega - umbes sama pikk aga kergem kui Kerlin. Kahe aastased lapsed on juba väga palju asjalikumad ja jutukamad. Eks meil see aeg on Kerruga kõik veel ees - nii vahva.

Kauril on Orissaares mootorratas ja ta sõidutas sellega ka Kerrut - kihutasid kahekesi mööda hoovi ringi:).

Pärast Kerlin avastas, et kastmisvoolik on üks mõnus mänguasi. Pritsis sellega enda päris märjaks ja kui Kaur lähemale tuli, siis üritas tema poole ka vett suunata. Kaur täitsa kartis tol päeval Kerrut ja hoidis distantsi. Õhtul tekkis meie lapsel 38.5 palavik.

Küllap see oli rohkest veega mängimisest või sai ta väikese päikesepiste, sest ilm oli soe ja tal ei olnud rätik terve päev peas. Täpselt ei teagi, millest see tekkida võis, õnneks oli see aga järgmine päev kadunud ning alustasime hommikul üsna vara sõitu Tallinna.

Linnas tagasi olles avastasime, et meie koduvõtmed olid jäänud Saaremaale.

Peab ütlema, et Janno on maailma suurim unustaja, see on ikka väga mitmes kord, kui tal telefon või rahakott või võtmed maha jäävad... Seetõttu otsustasime ka Viljandi folgile mitte minna, kuna kodust ei saanud vajalikke asju kätte ning tol hetkel tundus mõnus mõte minna tagasi Pärnumaale, kuhu me niikuinii oleks juba reedel suundunud.

Tundub, et Kerlin on õnnelik igalpool - kodus, vanavanemate juures või sõpradega mängides:)

Soolaleivapidu Viimsis

Juuli lõpunädalal veetsime ühe mõnusa õhtupooliku Mailisi, Egoni ja Robiniga (poiss on 3 kuud Kerlinist vanem). Uudistasime nende ridaelamuboksi, grillisime, jutustasime ja sõime väga maitsvaid suupisteid.

Lapsed olid ka väga vahvad - kiikusid kordamööda, mängisid üsna hästi üksteisega ning sõid ära kahepeale terve paki viinereid.

Ostsin neid viinereid ka koju, kuid Kerru keeldub neid nüüd söömast...tundub, et meie tütrele on vaja teise lapse eeskuju, kes ütleks - söö, söö, see on väga hea.

Nädal või isegi juba 2 nädalat pole Kerru suu sisse võtnud ühtegi lõunasööki. Ta isegi ei proovi toitu, teab täpelt, et talle antakse sellel kellaajal liha ja juurvilju või midagi muud soolast.

Ükskord proovisin talle hommikusöögi asemel anda kanasuppi-ta vaatas seda ja keeldus siis suud avamast. Õnneks hommikuputru moosiga sööb ta suurima heameelega.

Eile tegin kalavormi rohke juustuga...proovisin talle anda sulatatud juustu. Ta ei olnud nõus jälle proovimagi, kuigi juust on tal vaieldamatu lemmik. Ma olen järjekindel edasi:)

Pokker ja tünnisaun

Juuli lõpupoole toimus meie kursapokkeri finaalmäng, kust ka Kerlin ei puudunud.
Tundub, et laps on meiega peaaegu kõikjal kaasas:). Üldjuhul on ta meil ikka viisaas ja tubli, kangekaelsust ja jonnakust on ka natukene sekka tulnud. Ehk läheb see paari kuuga mööda:).

Kuna Janno ei jõudnud finaallauda, siis oli tema ülesandeks lapsega mängida ja seda ta teeb suurima rõõmuga.

Harry-Jaanika tõid meie tütrele mullitaja, seebimullid tekitasid Kerru suule rõõmsa naeratuse.

Ilm oli väga ilus ja pokkerimängu kõrvalt küpsetasime kala ja vahvleid ning laps sulistas oma jalakesi tünnisaunas.

Mäng kestis aga päris kaua, kõik tahtsid juu võita. Mina jäin kahjuks neljandaks...



Peale pikka laua taga istumist läksime tünnisauna. Kerlini panime vankrisse enda lähedale.

Peale seda, kui ta oli natukene jonninud ja vankri rihmadest üritas iga hinnaga välja saada, võtsime ta enda seltsi sooja vette.

Uskumatu, kuidas Kerru nautis õhtust

tünnisauna:)