Suvi on mõnus

Paar nädalat tagasi olid Tallinna vanalinna päevad ja ka meie läksime perega sellest osa saama.

Sõime vanalinnas jäätist, vaatasime lilledest tehtud kleite ja kuulasime superstaare.

Veetsime kiirelt paar tundi südalinnas. Rahvast oli väga-väga palju.

Teistel lastel on nii mõnus külas käia, sest kõik mänguasjad on uued. Viimase aja suur lemmik on tal ksülofon, mida koos Joannaga mängida saab.

Ja isegi päris hästi suudavad seda jagada.

Juuni alguses tegime üllatusvisiidi Saaremaale.

See oli päris vahva:). Lasime uksekella ja jätsime Kerru üksi ukse taha ootama. Laps pidi ikka oma minuti ootama enne kui avama tuldi ja siis vanaisa ei tundnud tüdrukut esimese hooga äragi:). Ta vist ei suutnud uskuda, kuidas Kerlin üksi Saaremaale sai...

Ja loomulikult ootasime tunnikese praami, seda me teeme ikka alati, jalutasime sadamas ja tegime pilte.

Suveilmade saabumisega tegin Kerlinile uue mütsi, mida ta eriti peas hoida ei taha:).

Talle ei meeldi mütsid, sallid, jalanõud ega sokid - need ta parema meelega tirib endalt küljest.

Kerrut ei tohi minutikski üksi jätta.

Eelmine nädal pesin vannitoas hambaid ja tagasi tulles avastasin, et Kerlin oli minu käekotist kätte saanud kreemi ja ennast üleni sellega kokku teinud. Kui suust luti ära võtsin, siis jäi mulje, et ta oli seda kreemi endale lutiga suhu ka pannud.

Päris hirmutav.

Eelmine nädalavahetus olime Pärnus ja maal.

Reedel käisime haiglas vanaema vaatamas, kes oli endale keset suve bronhiidi saanud. Vanaema on nõrgema tervisega kui pisike Kerru. Laupäeval tähistasime Mareki sünnipäeva maal grillides ja tööd tehes. Rohisime kõvasti:).

Maal olles on Kerlini lemmikmänguasjad ikka veel suured sibulad. Ta nii vahvasti võtab endale sealt kaks suurt sibulat ja siis roomab nendega mööda tuba ringi.

Pisike rõõmurull

Ilusate ilmadega naudib Kerlin igat hetke väljas päikese käes. Kahjuks oleme olnud hõivatud korteri remondiga ja seetõttu pole saanud veel nii palju kui tahaks suveilmasid nautida.

Sel aastal on ka hullult palju sääski, oleme nädalavahetustel Tallinnast väljas olnud sünnipäeval Rakveres ja maal ning päris võimatu on peale päikese loojumist õue jääda. Vaesel Kerrul on otsaesine täitsa söödud, õnneks ta ei oska neid punnikesi veel kratsida.


Paar nädalat tagasi sain valmis ka selle teki, mis ma juba tükk aega tagasi alustasin. Kui Kerru oli haige, siis leidsin rohkem aega sellega tegeleda.

Juuni alguses sain mina aastakese vanemaks ning seda käisime vaikselt tähistamas kursakaaslastega grillides.

Õhtul läksime külla ka väikesele rahvatantsuseltskonnale, kes olid teinud mulle toreda üllatustordi. Ilus päev oli ja Kerlin õppis mulle musu andma. Ta teeb seda nii armsasti avatud suuga:D.

Kerlinil on päris mitu uut hammast

Vahepeal on Kerlin tublisti kasvanud ja et tahket toitu paremini süüa on tal ka hambakesi juurde tulnud. Lisaks alumistele hammastele on tal olemas mõlemad kihvad ja ka vaikselt on tulemas ülemised keskmised hambad. Naeratus on juba päris nummi, enam ei olegi tühi suu:). Õuna ja pirni sööb ka nii armsasti pisikeste tükkide kaupa, kui tuleb suurem tükk, siis sülitab selle suust välja ja peidab ära.

Peita talle asju meeldib - ükspäev peitis oma pluusi ära kuna oli liiga palav ja ta kartis et ma selle talle ikka uuesti selga panen.

Samuti mulle tundub, et tal on pehmeid juukseid juurde tulnud, need tunduvad õrnalt punakad:). Võib-olla on see päiksest, nägu ja käed on küll Kerrul pruunikamaks päikse käes läinud.

Viimasel ajal teeb issi Kerrule kahe padja vahel sõitu. Ta naudib väga kui temaga tegeletakse, eriti meeldib talle kui ta on maapinnast kõrgemal.

Suveilmad korraks käes.. ;)

Suvi on vaikselt kätte hakanud jõudma ning õues saab üha rohkem aega veedetud. Ükspäev sai issiga poes käidud ning Kaur sai ka ise autoga sõita. Algul ei jaganud kohe matsu lahti, et mis ma seal ikka istun aga veidi aja pärast juba avastas, et autol on rool ja seda saab keerata ning ülejäänud poes oleku aja oli kutt omadega väga rahul ning nautis sõitu. Seda seni kuni kassajärjekorras passima pidi ja sellega ta enam väga rahul ei olnud. ;)

Samuti oleme vaikselt lasteaia peale mõeldes lubanud Kauril rohkem ise oma toitudega hakkama saada... kuigi tavaliselt tähendab see peale söömist pesus käiku.. aga eks peab ju kuidagi õppima ja kohakuti tuleb juba väga hästi välja aga mingi hetk kahjuks avastatakse, et mängida toiduga on ju palju lõbusam kui süüa ning siis kisub asi veidi käest ära.

Ka Kerlin on meil korra vahepeal külas käinud ning Kauriga sai käidud ka Saaremaal, kus vanaisa meisterdas talle uhke liivakasti, mis talle väga meeldis ning järgmine kord peaks ka kiik juba kiikumisvalmis olema. Igatahes maaal ringi müttata meeldis talle väga ja täitsa oli juba valmis veidi ka ise ümbrust uurima. Tagasitulles Tallinna koju, põikasim ka korra Pärnus läbi ja käisime pisikese Mihkli sünnipäeval, tagantjärgi. Saim mängitud ja pisikeses basseinis möllatud ning kodu pole sõites oli Kaur omadega täitsa läbi niiet maga kenasti terve tee.

Pühapäeval sai käidud ka Pelguranna rannas liivaga mängitud, õigemini mõngisid liivaga poja ja issi ning emme jälgis neid veidi eemalt rannas peesitades. Igatahes poja nautis vee ääres sulistamist täiel rinnal ja kui aeg oli välja tulla, ei tahtnud ta sellega kuidagi päri olla.. vaid üritas salaja vette tagasi joosta. Niiet kui ilmad jälle ilusaks lähevad tuleb jälle minna..