Külas käia on tõeliselt mõnus

Viimastel päevadel oleme külastanud päris mitmeid Kerlini mängukaaslasi. Näiteks käisime külas Matul. Kohal oli ka Matu naabripoiss, kellega nad kaklesid elektriauto pärast, et Kerrut sõidutada saaks. Kerlin oli aga ehtne naine, istus kõrval, nautis sõitu ja vaatas pealt kuidas poisid tema pärast käed käiku lasid. Väikesed poisid suudavad juba väga kõvasti riielda. Poisid olid muidugi suured mürakarud ka, neile meeldis autoga sõita mööda põõsaid, vastu puud - et auto pealt siis puu otsa edasi minna jne...kohati minu nõrgad närvid isegi ei pidanud vastu:). Silm oli neil kogu aeg peal...

Tagasiteel koju Kerru magas kohe autosse istudes. Päeval lasteaed ja õhtul mängimine energiliste poistega oli teinud oma töö ning und ei pidanud ootama.

Teine vahva külaskäik oli Joanna sünnipäevale. Lastele oli renditud batuut, mis neid väga rõõmustas. Joanna sai 2 aastaseks ning oli kutsunus endale külla palju külalisi, et kooki süüa, mängida ning koos seda päeva tähistada. Kerru enamus päevast möödus batuudil... võib öelda, et ta oli selle kõige tulihingelisem austaja. Ta aina itsitas ning turnis/hüppas sellel koos teiste pisikeste mängukaaslastega.

Joanna sai sünnipäevaks endale päris köögi ning palju-palju vahendeid et süüa teha. Kerlini lemmiktegevuseks oli nõude pesemine, ta pani kõik võimalikud tarvikud kraanikaussi ja aina pesi ja pesi.

Maja ees oli eriti äge kiigeplats koos ripp-kott-tooliga:), seal sai kiikuda, keerutada ja mõnusalt mõnuleda.

Torti sai muidugi ka, see oli nii maitsev, et enamus lapsed suutsid terve suure tüki ära süüa. Koogiga sai minna terassile, istuda päikese kätte koos teiste lastega ning koogi kõrvale väikeseid shampusepokaale kokku lüüa, et sünnipäevalapsele veelkord õnne soovida.

Meie jäime külla terveks päevaks ja õhtuks ka. Kerlin ja Joanna läksid tuttu ning meie täiskasvanud hakkasime kaarte mängima...nii pikk mäng oli, et koju jõudsime natuke enne südaööd. Lapsed said veel terve õhtu koos mängida, väikese laua taga süüa, tantsida ja laulda ning palju marju süüa ja ka juba värskeid herneid proovida.

Mänguplatsid on nii vahvad

Meie pisike Kerru on enda jaoks avastanud mänguplatsid: liumäest on nii vahva alla lasta, kiikuda meeldib ning liiva ka väga ei pelga...tore on vaid vaadata kuidas ta pepualuse liivast üritab puhtaks pühkida enne kui istub:)
Liumäest sõidab ta alla üsna hulljulgelt ja maanduda armastab pepu peale, vahel on pepu täitsa valus, kuid see ei takista teda minemast uuele ringile.
Mänguplatsil on ta väga püsimatu, kord kiigub, siis liumäele, korra liivakasti ja siis kõik uuesti...kogu selle protsessi juures ta kutsub emme endaga kaasa, ehk siis mina pean temaga koos mööda mänguplatsi tiirutama.

Suur lillesõber on ta ka, lill peab ikka alati olema juustes ja vaasis..pea iga päev võtab Kerru õuest lilli kaasa, et need kodus isse vaasi panna.

Kerlini sünnipäev - 15.07

Meie väike tütar on nüüd juba 2 aastane. Suurt sünnipäeva ei pidanud, aga pisikesi pidusid oli päris mitu tükki. Kerru paar nädalat ette juba teadis, et tal tuleb sünnipäev, et saab torti ja kingitusi ning et siis ta ei ole enam 1 aastane vaid juba 2ne.

Maal olid meil väikesed koristamise-talgud, et Martini ja Mirjami salvestupäevaks kõik korda teha. Õe elukaaslane väitis, et ta suudab/saab/oskab kõike teha ning nüüd nad lähevad saatesse "Minu mees suudab"...eks siis näis, kas ikka suudab:)

Laupäeva õhtul pidasime juba Kerlini sünnat, oli suur tort ning küünlad ja laps ikka ütles mitu korda OI-Oi-OI kui ilus ja OI-OI-OI tort on. Iga kingituse üle oli samuti üli õnnelik. Pisike põrsas mis Mirjam-Martin tõid kohutas teda alguses, kuid nüüd on notsu ka juba suur sõber. Tädi Merje korjas metsast palju "lilli", ehk siis mustika varsi, mis Kerru silmad särama viisid...ta sai varre otsast ise marju süüa ja need marjad olid tema jaoks uued ning väga maitsvad.

Ka tordi küünlad puhus Kerlin esimese korraga ära. Oma soovi, mida ta puhumise ajal mõtles ta meile ei avaldanud, sest muidu ei läheks see täide.

Pühapäeval käisid meil külas vanaema-vanaisa, tädid Agnes, Anni, Ingrid ning sõber Kaur. Kerru sai palju mänguasju, et süüa teha ja teed pakkuda...kõik vajalik, et köögis tegutseda. Nüüd on vaja ruttu issil ka köögimööbel muretseda, et mängimine saaks olla veel lõbusam. Juba hetkel ma saan iga päev teed, jäätisekokteili ning putru:)

Emme-issi poolt sai Kerru sünnipäevaks pisikese tweety auto koos värviliste pallidega. Seal on mõnus sõbraga sees istuda või ise raamatut lugeda. Hetkel leiab see meil kodus palju kasutust - toas ja õues.

Sünnipäeva pidu jätkus esmaspäeval, kui meil külas käisid Mihkel ja Kadri,  Kerru sai endale Lego Duplo klotsid...need on tal väga popid...peab uusi komplekte juurde ostma, siis on jälle rohkem tegevust ja põnevam. Tol õhtul mängisime Farlanderit ja ma jälle kaotasin.
Teisipäeval käis meil külas palju lapsi. Kerlin oli endale külla kutsunud Emilia, Liisbeti, Joanna, Marteni ja Henriku. Mängisime ja jutustasime...lapsed suutsid paari sekundiga pooled mänguasjad mööda maja laiali vedada. Kerlin sai palju suurepäraseid kingitusi. Palju aega veedeti ka Kerru kollases autos:)

Arsti juures käisime ka. Pikkus 92.5 cm ning kaal 14.5 kg. Mõõdud viisid Kerru kasvukõvera ülemistele joontele:)

Viimased puhkusepäevad

Viimastel puhkusepäevadel kolasime palju mööda ehituspoode, eesmärk oli leida vannituppa sobivad plaadid ja mööbel...see on uskumatult raske kuna valikut on nii palju. Kerlin muidugi käis meiega kaasas ning eelistas kõike punast, isegi punase kaanega wc-poti tahtis poest ära osta. Talle poed meeldivad ning isegi ehituspoest leiab ta asju midagi uurida, vaadata, näidata.

Mängida ja päevitada jõudsime õnneks ka. Külas käis meil pisike Liisbet ja naabripoiss Trävis. Sõime palju maasikaid, arbuusi ja lapsed mängisid nng mürasid. Tüdrukud üritasid läbi aia naabripoissi külla kutsuda. Eriti agar oli Kerru, kellele väga meeldib Trävisega mängida oma uues liivakastis, mis kohe-kohe issi abil punaseks värvitakse.

Jäätis, maasikad, jäätisekokteil, koogid - need olid meie puhkuse igapäevased söögid, mida nautisime võimalusel värskes õhus päikese käes. Päikeselisi päevi oli kahjuks üsna vähe, vihma aga väga palju.

Puhkus on mõnus

Puhkus on mõnus, aga möödub nii kiiresti. Miks, ei tea...
Veetsime paar päeva Pärnus Martini ja Mirjami juures. Randa ei jõudnudki, aga selleks polnud ka vajadust, kuna sain kodus kartulipõllul selja punaseks ja naha isegi kooruma...paha, paha. Tegelikult randa oleks tahtnud minna küll, kuid kolmapäev möödus shopates ja neljapäev sadas juba vihma:).

Kolasime mööda poode ja jalutasime Rüütli tänaval. Eesmärk oli Marianni ja Kuuno pulmadeks uus kleit ja kingad leida ning samuti otsisime materjali kingikarbi meisterdamiseks. Kerlin pidas väga tublisti vastu, kui hakkas ära väsima, siis sai kuulda kui kõva häält laps võimeline tegema on. Viimasel ajal on ta poodides väga elavaks muutunud, tahab kõike proovida ja katsuda-keelamisest õnneks saab veel aru. Kui aga ära väsima hakkab, siis hakkab kõvemat häält tegema ja ringi jooksma. Õhtu lõpuks ostsime külla kaasa süüa ja juua ning kõige selle kõrvalt hakkasime Jannoga koos karpe ja lilli meisterdama. Aega võttis, aga välja tuli. Käsitöö on väga lõõgastav ajaviide.

Loomulikult käisime söömas ka Steffanis, kus saime maitsvat pizzat. See oli nii suur ja rammus, et poole pidime kaasa pakkima. Kerrule maitses ka, ta sõi seda rõõmuga. Eriti tore oli jälgida suurt vihmasadu, mis meid ümbritses.

Marianni tüdrukuteõhtul oli meiega kaasas fotograaf ning tema poolt jäädvustatud hetked, olukorrad olid superlahedad.

Palju jäätist, maasikaid, tantsu ja päikest

Nüüd juba paar päeva on ilm olnud ilus päikeseline. Oleme korjanud palju maasikaid ning neid suurtes-suurtes kogustes söönud. Nii head. Jäätis-maasikatega on veelgi parem ja kui oleme valmistanud veel vahvleid, siis võib öelda, et endavalmistatud vahvel koos jäätise ja maasikatega viib keele alla.
Kõige selle magusa kõrval on Kerlinist saanud ka hea soolase sööja. Talle maitseb riis ja kartul ja supp ning ta küsib vahel harva isegi juurde...põhiline on aga see, et ta alati sööb.

Palju veedame aega õues. Kui päike paistab, siis loeme raamatut, ajakirja, puzzletame ning tantsime. Muusika mängib ja jalad tatsuvad koguaeg. Pisike rõõmurull armastab ülekõige muusika järgi ennast liigutada. Kui päike juba looja hakkab minema, siis naudime ilusat ilma teki all, et sääsed meile liiga teha ei saaks.

Lilled ja ehted

Oleme paar päeva maal suvepuhkust nautinud. Päikese käes päevitanud, maasikaid söönud, rohinud, puid ladunud ja lihtsalt puhanud. Kerlinist on saanud lilleneiu, ükspäev panime talle lilled juustesse ja mütsi külge ning peale seda ta õue jõudes esimese asjana jookseb mururoose korjama, et need emmele, vanaemale ja endale juustesse panna. Lilled teevad naised ilusaks:).

Kaardimäng on ka lõbus. Viimasel ajal oleme Mirjami-Martini-Jannoga "Tuhandet" mänginud. Kerrule meeldib ka kaarte laduda ja segada ning neid kätte lehvikuks sättida.
Linnade põletamist on temaga juba võimalik laduda, kuid sohki õnnestub ikka ka veel teha kui ta kiiremini kaarte endale ei krahma.

Paar päeva tagasi tõime Kerlinile uue puzzle, nüüd on see juba 65 tükiga. Uskumatu, aga laps peale paari päeva harjutamist paneb selle täiesti ise kokku. Ta võtab ja sätib kõik tükid ilma valimata paika, ning oskab väga osavasti puzzlede kujusid jälgida.

Ja see on Kerlini esimene pats:)

Eelmine nädal oli Marianni tüdrukuteõhtu, see oli väga armas, tore õhtupoolik. Selle päeva jaoks sai natukene käsitööd teha, eesmärk oli Marianni, kes isetehtud asju armastab, rõõmustada omavalmistatud ehetega.