Suve algus, jaanipäev

Sel aastal olid meil jaanipäevaks täitsa suured plaanid...pakkisime telgi kaasa ja kavatsesime minna Pärnu-Jaagupisse Martini poole koos teiste rahvatantsijatega. Hea variant Kerlin vanavanemate juurde jätta ja lähedal pärast järgi minna.

Reedel hakkas juba sadama ja sadas lakkamatult terve laupäeva ka. Grillisime kodus vihmavarju all ning mängisime toas kaarte, vaatasime jalkat ja ajasime juttu. Maalt kaugemale ei jõudnudki, sest vihm ajas meie plaanid kõik sassi ning otsustasime hoopiski koju lapse juurde jääda. Merje tegi maitsva pavlova koogi, grillisime veel kala ja kartult...nautisime vihmasadu ja head söögi.

Peale seda on vihm olnud aga üsna igapäevane, korralikku suveilma pole veel näinud.
Maasikad on punased. Nii hea on oma aiamaalt neid korjamas käia ning neid jäätisega süüa. Kerlin käib maasikavagude vahel külg ees ning oskab valmis punase maasika ilusasti peenrapealt üles leida. Maasikaid on ta söönud palju-palju ning õnneks löövet need tal esile ei kutsu.

Kerlini uus pisike hobi on fotograafia, talle meeldib fotokaga ringi käia ja pilte klõpsida...vahel tuleb see sihtimine täitsa välja ja pildile jäävad inimesed, keda ta on sinna plaaninud jätta. Enamus kordadest tuleb aga kaamera ette hüpata, et see täitsa tühjaks ei jääks.

Põrnikas

Kerlin sattus ükspäev kokku Kertu Juhkami ja Sky põrnikaga. Kerlin võttis loosikaardi ning nüüd osaleb uue auto loosimises. Ootame põnevusega:)

Kerlini esimene liivakast ja sünnimärk

Nädal aega tagasi olid meil murukülvamise talgud...kokku oli tulnud palju rahvast. Muru sai pea-aegu maha ning lisaks sellele olid vanaema-vanaisa maalt kaasa võtnud lauad Kerru liivakasti jaoks. Poistel läks vaja 10 minutit, natukene saagimist, naelu ja valmis see saigi. Hetkel seal juba liivgi sees, kuid värvida pole veel jõudnud. Kerlini kindel vastus on, et liivakast peab olema punane, kui ta issiga kokkuleppele saab, siis küllap see tulebki punane. Nädala algus oli küllaltki vihmane ning alles eile-üleeile avanes võimalus seal mängida...talle meeldis väga liivast erineva kujuga koogikesi teha.

Juba paar viimast nädalat on Kerrul nina juures väike märgike - see ei ole mustus, ega kriim - vaid hoopis Kerru esimene sünnimärk. Ta on sellest ise ka väga teadlik...alati näitab, kus temal on sünnimärk ja kus emmel on jne. Temaga ikka saab nii nii palju nalja.

Üks uus lemmik tegevus eelmisest nädalas on, et ta valab kõik puzzletükid kokku, segab kõik omavahel ära ja siis hakkab korraga 6-7 puzzlet vaikselt kokkupanema - ise on nii tige, et tükid kõik kadunud on. Tavaliselt pean talle lõpuks appi sorteerima minema, et ta ära ei tüdineks ja et puzzlet ikka kokku saaks.

Janno vanemad kinkisid mulle jalgratta, suured tänud. See on täpselt see, mida mul selleks suveks vaja oli. Ostsime Kerlinile istumistooli ja nüüd oleme sellega juba paaril korral sõitmas käinud. Kuna ta oma jalgrattaga sõita veel väga ei armasta, siis ta naudib olukorda, kus tema saab sadulas istuda ja lihtsalt ilusat sõitu nautida...vahepeal laulab ja räägib kõva häälega, naerab jne.

Viimasel ajal on ta palju laulma hakanud, ta armastab erinevaid laule koos laulda, kõlab see umbes nii:
sõit sõit Riiga - Kerlinile saia,leiba tooma
Kopp-kopp lahti tee...jänes jookseb...
mõmm-mõmm nutab karujõmm, taat läks vaarikale jne
ning sekka tuleb väga palju laulusõnu millest üldse aru ei saa:)

Lapsel on välja kujunenud juba pikemat aega kindlad vastused küsimustele, mida ma armastan tema käest üsna tihti küsida:

Kui vana sa oled? - üks ja näitab ühte sõrme
Kui vanaks sa saad? - 2 või 3...oleneb tujust
Kuidas sa magasid? - kaua
Kuidas sul läheb? - hästi
Mis su nimi on? - KerlinViskus
Mis su issi nimi on? - Janno Viskus
Mis su emme nimi on? - Maaarja
Kus tänaval sa elad? - Udu 3
jne

Kerlin väga igatses Kauri ja lõpuks ükspäev tuli poiss meile külla. Nad tantsisid koos ja mängisid nukudega. Neile väga meeldis koos või kordamööda nukuvankrit lükata. Puzzlesid hakkasid ka kokku panema, kuid tol korral tundus see tegevus nende jaoks liiga igav ning nad palusid minu käest muusikat, et selle järgi hüpata ja keerutada...nii see õhtu kujuseki - tantsides.

Paar päeva tagasi käisin käsitöö kursusel, õppisin tegema imeilusaid liblikaid ja prosse. Kerlin võttis liblika endale ja andis lille mulle  - peale seda ta arvas, et me mõlemad oleme ilusad:)

Nüüd kõik järgmised sünnipäevad saavad olema muretud, hakkan prosse meisterdama:)

Täna, reedel käis Kerru ka arsti juures - kõrvad on korras, kopsud puhtad. Ainuke mure on endiselt üsna tugev nohu.
Nohu iseenesest ei seganud meil Kerruga õues mängida, jalutada, päevitada ja tekil jäätis süüa - mis on meie mõlema vaieldamatult lemmik magustoit.

Aga nädala pärast on meil puhkus, tervelt 2 nädalat. See tööelu on viimasel kuul ikka väga-väga ära väsitanud, oleme seda puhkust vägagi väärt ja et parem oleks ilm ka ilus:D.

Esimesed maasikad

Juba mitmed - mitmed nädalad tagasi olid vanaisa juures maasikad valmis. Kerlin läks maale ennast ravima ja sai iga päev kasvuhoones maasikal käia. Alguses olid need tema jaoks mammud, kuid nüüd on juba maasikad - õppis ruttu uue sõna:)
Kui ilmad soojad olid, siis istusime aiatoolidel, võtsime päikest ja sõime maasikaid...nii nii mõnus oli.
Hetkel on Kerlin ikka veel haige ja Janno hoolduslehel, juba kolmas nädal. Haigused tulevad ja ei taha kuidagi ära minna kahjuks. Praegu paar päeva on Kerlinil olnud eriti väikene lapsehoidja - 12 aastane Grete. Hoolimata oma noorusest on ta väga tubli ja kohusetundlik ning raporteerib mulle iga natukese aja tagant, mis Kerlin teeb, kuidas ta sõi ning kuidas magama läheb. Eile uurisin, et kuidas Grete ta nii lihtsalt magama saab:). Mõnda aega tagasi ei olnud see üldse probleem, kui ta veel lutti kasutas ja sooja pudelipiima küsis...nüüd aga kui enam neid aitavaid asju enam ei ole see ka nii lihtsalt ei lähe.
Grete ütles, et tal on kõik vabandused otsas, et magamistoast minema minna...tavaliselt ta ütleb, et läheb vannituppa, või käib all ära või söömas jne...eile aga Kerru ei olnud nõus üksi jääma enne kui Grete oli lubanud talle kommi. Peale seda laps jäi ilusasti magama:). Kavalpea. Peamine, et see harjumuseks ei saa.

Ja muru on ka lõpuks kasvama hakanud:)

Kuu on jälle möödas

Aeg läheb meeletu kiirusega, juba on jällegi kuu möödas. Kerlin on olnud nii tore ja tubli emme-issi väikene silmarõõm.
Lasteaias hakkas käima, seal ainult kiideti ja öeldi, et ta oleks nagu varemgi lastehoius käinud. Magada armastas seal rohkem kui teised lapsed, kui teised silmad lahti tegid ütles Kerru, et tahan veel magada ja peitis pea teki alla.
Kui hommikusöögi puder oli võiga, siis Kerru otsis pudru alt, et kus on moos ja maasikad...ning kui kasvataja ütles, et see on võiga puder, siis laps teatas, et sööb pärast kodus moosi:D.
Kui teised sõid korralikult lõunasööki, siis Kerlin tahtis minna pikaks ajaks pissile.
3 päeva sai hoius käia ja jäi päris haigeks, nüüd juba rohkem kui kaks nädalat kodus. Õnneks vaid väike nohu ja köha ainult veel alles.
Vahepeal on olnud juba ka ilusaid suveilmasid ning laps on saanud paljajalu joosta, mida ta nii väga naudib. Pisike-pisike rõõmurull. Maal on Kerru ka palju aega veetnud, vaadanud kuidas tibud kasvavad, vanaisaga aiakäruga sõitnud, lillepeenrast mulda minema tassinud, vanaemaga aiatoolidel päevitanud ning piima ja küpsist söönud, muidugi palju palju puzzlesi kokku pannud jne.
Kerlinil on ka uus hobi, ta paneb endale muusika-klaverist loo mängima ja tantsib ümber laua või õues ümber toolide:) ning eile ta teatas vanaemale, et läheb kooli, käes oli tal kott kuhu ta oli peitnud vanaema telefoni:)