Esimene lumi ja lumememm

Koos suurema külmaga tuli Kerlinile ka nohu, eelmine nädal oli laps kolm päeva kodus seda ravimas. Ühel päeval hoidsid teda Anni ja Kaare, kes meil pool nädalat Taanist külas olid. Teisel päeval olin mina kodus ja reedel siis onu Marek.

Reedel plaanisime Jannoga varem koju minna, aga suur-suur lumesadu ja libedad teed tegid meie 0.5 tunnise autosõidu 3 tunni pikkuseks. Suverehvidega sõita oli tegelikult üsna ohtlik, õnneks midagi ei juhtunud ja tänaseks meil juba talverehvid autol ilusasti all.
Üsna närvi ajas see liiklus reedel...tahad kiiresti koju saada, aga liiklus lihtsalt seisab ja midagi pole teha...

Laupäeval olime Kerliniga nohust hoolimata juba natukene õues. tegime lumesõda ja selle aasta esimese lumememme. Vahelduseks on see lumi ikkagi pärsi tore ja kui väljas on vaid mõned kraadid külma siis pole talvel häda midagi:)

Laupäeval tegime veel koogi kaasa ning sõitsime maale onu Martti sünnipäeva pidama...jälle üks nädalavahetus maal.

Nädala alguses käisime Emilial külas...tema selle suure nohu nakataja oligi:). Aga igaljuhul need kaks tüdrukut on ülisuured kaklejad ja jagelejad...asju omavahel jagada on neil kohati ikka üsna keeruline. Peale pikemat selgitamist ja lepitamist on nad ikkagi suured sõbrad ja suudavad väga toredasti koos mängida.
Kerlin muidugi üle päeviti arvab, et võiksime Maari ja Emila poole minna ning alati ka lubab, et ta ei kakle ega ole kade...et tema on suurem ja lubab Emilial kõigepealt mängida jne:)

Lennusadam

Nädalavahetusel külastasime esmakordselt lennusadamat. Muuseumit, kus on näha kogu maailmas unikaalseid vesilennukite angaarid. Kõige põnevamad olid allveelaev Lembit, aurik-jäämurdja Suur-Tõll, vesilennuk Short 184.

 

Väikese lennukite voltimise ja lennutamise võistluse pidasime samuti maha...need tuli lennutada läbi kolme erineva suurusega rõnga. Võitjat ei selgunudki, kuna see oli üsna keeruline.

Seal oli ka pildistamise võimalus, leidsime kõik sobivad peakatted ning aparaat tegi klõpsu ära...

 

 

Kerlin ja issi tegid väikese 2 minuti pikkuse sõidu lennukiga. Kõrvalt vaadates tundus, et neil oli tore ja meeldis:). Lapsele selline väikene sõit ikka alati meeldib.

Lisaks toredale muuseumikülastusele mängisime nädalavahetusel ka pokkerit. Nimelt toimus meie pool suurejooneline pokkerifinaal meie oma kursaseltskonna pika turniiri viimane mäng. Tore oli mängida ning veel toredam oli lõpptulemus. Janno I koht ning Maarja II koht...jeeee:)

 





Kloogarannas peol

Laupäeval käisime ühel toredal peol Kloogarannas, tädi Agnes pidas sünnipäeva. Polnud sinna kanti varem sattunudki...maja värskelt valminud,mõnus hubane ja merest ka vaid paar sammu. Enne kui pimedaks jõudis minna jalutasime ka mere äärde kaunist vaadet nautima.

Tädi Agnes oli palju külalisi kutsunud ning suures koguses maitsvat sööki valmistanud. Laulsime, mängisime, lobisesime ja naersime. Kerlin mängis koos Gregoriga ning enamasti tähendas see maas roomamist...kuna poiss on suur roomamise fänn. Õhtu lõpuks olid Kerlini sukad ikka väga õhuksed, kuid Kerru arvas, et emme parandab ära.

 

Kingituse tegime Jannoga koos täiesti ise. Kingituse teema oli "Nööbipuu" ning sellega seoses sai puu külge liimitud üle 200 erineva värvi ja suurusega nööbi. Lõpptulemus oli täitsa tore...loodame et tädi Agnest see ka rõõmustas.

 

Käisime maal - kollane sügis on käes

Eelmine nädalavahetus käisime maal vanaema ja vanaisa rõõmustamas "Jäise juustukoogiga". See tuli tõeliselt rammus ja maitsev nagu jäätise tort. Vanaisa sõi ja kiitis;). Helistasime Mirjamile ja Martinile ning kui olime neile rääkinud kui maitsev kook meil on...siis nad ei suutnud enam linna jääda, vaid sõitsid koogi pärast maale...

Janno kahjuks sel korral ei tulnud, kuna tantsutrenn oli nii reedel kui ka pühapäeval.
Külmadest ilmadest hoolimata oli maal ikka veel vaarikaid ja maasikaid...neid oli kohe palju palju.

Kerlin pisike marjasõber sõi kõik ära mis me korjata jõudsime...mitte midagi ei jäänud järgmiseks päevaks. Veel mängisime lehtedega...need olid küll marjad aga mõnus oli neid õhku visata:)

Väike näputöö sügisnäituse jaoks

Kerlinil on esmaspäeval lasteaias sügisandide näitus...selle tarbeks pidime natuke meisterdama. Korjasime Pelgurannast tammetõrusid, kastaneid, pihlakaid ja lehti. Seejärel läksime Maari ja Emilia poole, et midagi koos välja mõelda. Vaatasime Maariga pealt kuidas Kerlin oma pisema sõbrannaga väikese ikebana valmis tegid. Nende töö teema oli "Kaks lindu pihlaka puu all vikerkaart vaatamas". Esmaspäevaks see on kindlasti juba natukene kuivanud, aga esialgne vaatepilt oli täitsa vahva:)

Kodus Kerru ka meisterdab,värvib ja joonistab. Mõnikord ka koos issiga. Janno tegi lapsele väikese pingi mille abil ta ulatab käsi pesta ning köögitasapinnalt vajalikke asju võtta. Väga hästi sobib see pink ka istumiseks ja plastiliini voolimiseks koos issiga.

Külalisi käis meil eelmine nädal ka päris mitu. Tegime koos Kerruga hapukoore koogi. Mõnusat jutuajamist jätkus kauaks. Kerlin läks enam-vähem õigel ajal magama ning ärkas hommikuti loomulikult enne kaheksat kui emme-issi oleks hea meelega veel maganud.

Paar toredat nalja seoses Kerliniga:
Mõningatel õhtutel on tal endiselt natukene raskusi soolase söögi söömisega ning ma pean meelitama teda magustoiduga. Ka viimasel korral palusin tal veel ühe kana tüki võtta, et siis annan talle oma peost midagi eriti head (mul olid peopesas kuivatatud õunad, mis Kerlinile tavaliselt väga maitsevad). Kui peopesa lahti tegin, siis laps lihtsalt vaatas neid õunatükke ning ohkas ja ütles: "emme, lihtsalt kommi tahan".
Maal vanaema küsis lapse käes, et kas teil on lasteaias kõigil oma pissipott? Kerlin väitis, et neil vaid kaks potti seal. Vanaema siis uuris, et kui kaks last pissivad ning kolmandal on pissihäda, mis ta siis teeb? Kerlin ütles, et pissib püksi:). Vanaema siis küsis teisiti, aga kui sinul on pissihäda ja kaks last on potil, mida sa siis teed? Laps vastas, et siis ta kannatab ja ootab:)...vot ei teagi kuidas see tegelikult on aga see jutuajamine neil vanaemaga oli väga vahva...

Lisaks külaliste vastuvõtmisele käisin ma eelmisel nädalavahetusel Maariga täikal tema käsitööd müümas. Väga vahva päev oli, müüsime päris hästi ning jõime kohvi ja sõime maitsvaid võileibu.

Kerlin mängis naabripoisiga ning issi tegi mõningaid töid õues ja hoidis lastel silma peal.

Veel jõudsin töökaaslastega karti sõitma. Parimat ringiaega ei saanud, aga ülemusele tegin ikkagi pähe:)...

 



Vanaema ja vanaisa sünnipäev

Eelmisel nädalavahetusel oli vanaema ja vanaisa sünnipäev. Sõitsime maale et sünnipäevaõnnitlused ise kohale viia, kooki ja salatit süüa ning kõik koos kartuleid sorteerida.
Tegime vanaemale-vanaisale ise tehtud albumi koos Hispaania reisi piltidega. Käisin Maariga 4 tunnisel kursusel et ise köitma ja albumit valmistama õppida. Tore oli ja tulemusega olin samuti rahul.

Kõikjal oli Kerlin ka muidugi suur osaline. Laps pani oma ilusad roosad sõrmkindad kätte, et musti kartuleid pange loopida. Vahepeal võttis jälle kindad käest ära, et õuna süüa. Pidevalt korrutas mulle ja endale, et emme peseb kindad ära:). Kartulite sorteerimine oli tema jaoks isegi lõbus tegevus. Aga kahjuks ei osanud ta veel suuruse järgi neid erinevatesse pangedesse loopida.

Tädi Mirjam ja Merje tegid imemaitsva tordid - palju kreemi ja palju kaloreid. Kerlin ei suutnud valida ning sõi järgemööda mõlemat. Selline suur maiasmokk on meie laps - oma emme moodi.

Järgmisel päeval korjasime aiamaalt õunu ning sõime vaarikaid. Vanaisa kasvatab Kerrule vaarikaid enamuse aastast - kevadel varakult valmivad kasvuhoones, terve suve saab neid noppida õuest ning septembri lõpus hilisemad vaarikad ikka veel annavad saaki. Võib öelda, et vaarikad on marjad, mis hoitakse maal vaid Kerlinile...kui last maal ei ole, siis vanaema ja vanaisa korjavad kõik marjad külmkappi ning ootavad. Ühtegi marja ise ei söö:D. Kerlin ka pidevalt räägib sellest, kuidas vanaema juures saab vaarikaid...need lihtsalt on tema jaoks suured lemmikud ning ta suudab suure karbitäie ära süüa lihtsalt silmapilguga.

Kerlinil on ilusad uued roosad asjad - mantel ning talvesaapad. Saaremaa vanaema Leedust tõi. Nii ilusad ja erilised. Meil on ikka pisikene moodne preili kodus. Minul nii ilusaid riideid kindlasti pole.

Mängukaaslased

Kerlinile väga meeldib kui meil on külalised või me ise külas käime, et oleks keegi omavanune kellega tore koos mängida ja naerda. Nädalas korra-kaks meil keegi tavaliselt külla satub ka, kõige lihtsam on muidugi naabripoiss külla kutsuda…seda Kerlin ka pühapäeval tegi ning juba eile arvas uuesti, et läheb teda otsima. Kuna emme ei tahtnud kaasa minna naabrite ukse taha koputama ning Kerru oli ka natuke kartlik, siis hoopiski mängisime kahekesi. Sorteerisime Kerrule väikeseks jäänud riideid, et need ära anda. Laps nii armsasti arvas, et talle lähevad veel kõik asjad selga...et "ei ole see pluus veel väikene emme". Järgemööda ta üritas endale ka erinevaid asju peale ja jalga panna ning seejärel pidi siiski tõdema, et ei saagi selga panna, tõesti ongi väikesedJ. Isegi 68 cm pikkusele lapsele mõeldud päkapikuriided pidime talle kõigepealt selga panema ning alles seejärel saime tõdeda, et jah väikesed...selga läksid, aga vaatepilt oli päris naljakas.

Üsna tihti oleme Maari ja Emilia pool käinud: mänginud ja kooki söönud ning uusi peapaelu/klambreid proovinud. Emilia on väike-armas mängukaaslane. Mõlemad tüdrukud on aga üsna kangekaelsed ning mänguasju on vahel keeruline jagada. Kooki aga mõnusasti koos laua taga on alati tore süüa.

Henrik on pisike mürakaru, kellega õhtu möödub hoogsalt joostes, naerdes ning seebimulle tagaajades. Kerlin puhus mullikesi ning Henrik aina püüdis neid...nalja oli nii-nii palju.

Mõnda aega tagasi, kui meil veel kiik toas oli käisid meil külas ka Karl-Stefan ja Marten. Lapsed mängisid päris mõnusasti koos, istusid tädi Anettiga kiigel, voolisid plastiliini ning tassissid mänguasjad mööda tuba laiali.

See on lapsele ikka päris oluline, et saab omavanustega koos olla. Nii lahedasti on jutustama hakanud, räägitakse pea kõik maailma asjad juba omavahel ära. Ka lasteaias on järjest rohkem sõpru, esialgu Kerlin rääkis vaid Kaurist. Alati enne lasteaeda minekut küsis ikka üle, kas Kaur tulebJ. Nüüd räägib ta juba paljudes lastest – nüüd teame me juba, et neil on rühmas Arabella, Oliver, Kiti, Mirtel, Sander, Ella, Egert ja teisigi ning loomulikult tädi Triinu, tädi Maive ja teine Triinu.

Lisaks laste nimedele on Kerlin hakanud ka vanaemadest rohkem rääkima, siis ta ikka ütleb et neid eristada, et vanaema ja Saaremaa vanaema ning kõik on ilusasti arusaadavJ.

 

Meie valminud terassil oleme pühapäeva hommikul Kerliniga veel õuegi minna saanud...meie lemmikkoht:)